Lastekodu tarbeks ehitati hoone vanem osa 1950. aastatel kahekorruseliseks. 1990. aastatel tegutses hoones piirivalvekordon. Peahoone vastas paiknev kaunis kaaristuga ait on säilinud, selle paariliseks olnud tall-tõllakuur on aga hävinud. Abjaku küla kivikalmed Pärnu maantee ja Sarja tee vahel asetseb üks vana kalmekoht, mis pärineb 1211.aastast. Esimene eesti arheoloog Jaan Jung uuris seda kalmet, ning tema arvates oli see Läti Henriku aegne matusekoht, kui lätlased tungisid eestlaste aladele ja siin hulgaliselt eestlase maha tapsid.Kui lätlased olid läinud, siis need eestlased, kes olid ellu jäänud, põletasid langenute surnukehad oma esivanemate kombe kohaselt.Ennevanasti oli esivanematel komme, et enne matmist surnud põletati ning tuha ja kontide peale kuhjati kive. Arvati, et põletamine vabastab hinge maisest kehast ning ta saab vabana lennata surnuteriiki - Toonelasse. Neid haudu nimetatakse tänapäeval kivikalmeteks
Kivid on inimeste käte läbi siia kokku veeretatud. Rahvas hüüab mäge Põllemäeks, ja kivilademiku kohta käib järgmine muinasjutt: vanapagan tahtnud Põllemäelt kuni Mägiste põrguhauani kivisilda üle oru ehitada. Kui ta esimese põlletäie kividega Põllemäele jõudnud, laulnud kukk ja vanapaganal kukkunud hirmuga kivid põlle seest maha ning sild jäänud ehitamata. Nõnda rahvajutt, mis küll mõne muu kohajutu järgi on sündinud. Tõepoolest on kiviladem vist mõni muistne matusekoht, nagu neid siin ja seal leida. Eeden all maa Bernhard ootas iga päev neidu, kuid ta ei tulnud. Munk oli kurb. Maimu oli peale isa surma meeleheitel koopasse jäänud. Kaski ja tema perenaise palved, kes valmis olid temale oma majas asupaika andma, ei olnud teda sealt meelitada suutnud. Tütarlaps ei raatsinud lahkuda paigast, mis tema meelest isa mälestuse läbi pühendatud ja kus ta oma lapse- ja nooruspõlve päevad oli elanud.
Pullist leitud tulekivi sarnanes enim Leedus ja Valgevenes leiduva kvaliteettulekiviga. Selle baasil võib oletada, et regioonis tegeldi kaubandusega. Zvejnieki kalmistu - Kunda kultuuri suurim kalmistu. Kunda kultuuris pole avastatud ühtki kindlalt sellele kultuurile omast kalmistut. Arvatavad Kunda kultuuri kalmistud Eestis: Kivisaare (Viljandimaa, Kolga-Jaani vald) Veibri (Luunja vald, Ihaste külje all) Eesti vanim matusekoht. Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik Üleminekut mesoliitikumilt neoliitikumile on erinevatel maadel määratud erinevate tunnuste alusel. Näiteks on mõnel pool neoliitikumi alguseks loetud uusi võtteid kivitöötlemise tehnoloogias ja selleks oluliseks muutuseks peetakse lihvitud kiviriistade ilmumist. Teistes maades on neoliitikumi märgiks loetud savinõude valmistamise algust. Viimasel ajal on aga paljudes maades hakatud neoliitikumi alguseks pidama üleminekut viljelusmajandusele
Keskaegsed linnad Kirjandus: A. Pärn. Linnade teke Eestis – mõningaid historiograafilisi aspekte Ühtlasi koostada referaat või essee mõnest keskaegseid linnu puudutavast probleemist. Referaadi teema tuleb eelnevalt õppejõuga kooskõlastada. Tähtaeg 16. aprill, 2014 Keskaegsete linnade uurimislugu Euroopas ja Eestis Esimene näide linnade uurimisloost, tõsi, küll mitte keskaegsete linnade, on Babüloonia kuningas Nabunaid, kes lasi kaevata Sippari linna templi varemetes. (555-536 eKr) Linnaarheoloogia 18. sajandil Antiikaja linnade arheoloogiline kaevamine Pompei teaduslikud kaevamised alates 1748. aastast. Sel sajandil tärkab huvi ka keskaja linnade vastu. On teada isegi näide Skandinaaviast, kus on 1779. aastal kaevatud Skara linna frantsisklaste kloostrit. Suurbritannias roomaaegsete linnade põgusad kaevamised. August Wilhelm Hupel (1737-1819) Kogusid keskaegseid leide ning tegid keskaegsetest objektidest ka jooniseid ning plaane. Kirju...
annaabi.ee 
