korrapäraselt ja ilusasti nelja reana asetunud. Tema lehed on kahekaupa alusel kokku kasvanud. Lehe pikkus on 1...3 cm ja laius 5...15 mm. Vars on lamav või püstine, harunenud ja karvadeta. Taime kõrgus 10...15 (25) cm. Õied asuvad üksikult lehtede kaenlas ja varte harunemiskohtades. Kasvukoht Kasvab eelkõige liivastel ja klibustel mererannikutel, rannaniitudel. Sageli kasvab osaliselt liivasse mattununa. Soolalembene http://viiu.pri.ee/images/pilt292.jpg Levik Putuktolmleja. Õitseb juunis ja juulis. Seemned on mustjaspruunid. Paljuneb nii seemnetega kui ka juurdumise teel. Levinud mererannikutel ja jõgede suudmealadel Põhja- ja Lääne-Euroopa ning Põhja-Aasia rannikumaades, ka Põhja-Ameerikas ning harva Lõuna-Ameerikas. Eestis kohati sage mererannataim. Pildid
rabakarusamblaga. Nende pinnal kasvavad jõhvikas, murakas, kanarbik, kukemari, sookail ja hanevits. Need puhmad arenevad lopsakalt siis, kui turbasamblad on ajutiselt nõrgenenud või põleda saanud. Kuivematel mätastel kasvavad ka põdrasamblikud, mis konkureerivad sammaldega. Raba puurindeks on enamasti mänd, mis on küll kidur ja jändrik. Mõni männi kasvuvorm võib olla ka selline, mis kasvab kogu elu ladvani mattununa samblas. Kooslusi moodustavad nad samuti sammalde ülevõimu nõrgenemisel. Sellisel juhtul tekivad puisrabad ja rabaservas tihenevad rabamännikuid, seal kujuneb kõrgem puhmarinne sookailust, hanevitsast ja sinikast. Rabas pesitsevad haruldased linnud ja putukad, kes leiavad varju raba taimkattest. Seal kohtab peaaegu kõiki Eesti suuremaid imetajaid. Leidub põtru, valgejänest, hunti, mäkra, metssiga, rebast, metskitse, uruhiirt, sookurge, arusisalikke, harvem rästikuid ja vaskusse.
Karnaki määratu kompleksi südames seisab jumalate kuningale pühendatud Amoni tempel. Templikompleksi keerukus võtab silme eest kirjuks: lõputud õued, saalid, hiigelkujud ja tohutu suur püha järv. Vaarao vaarao järel lasi midagi lisada 11. dünastia aegu rajatud tagasihoidlikule pühakojale, soovides jätta endast jälje riigi tähtsaimasse templisse. Karnaki templi ehitamine kestis 1500 aastat ehk kogu Amoni-kultuse perioodi ja tema preestrite võimsuse aja. Tempel seisis liiva alla mattununa üle 1000 aasta, enne kui seda 19. sajandi keskpaigas hakati välja kaevama. Praegu on käsil tohutu ülesanne-templi restaureerimine. Amon-Ra pühakoda oli palverännakute sihiks vähemalt 2000 aastat. Isegi vallutajate süürlaste kohutavad purustused 670 eKr ei suutnud lõplikult peatada templi tegutsemist, sest ilmselt just selles templis kogesid egiptlased kõige vahetumalt jumala vahetut lähedust. Karnaki templikompleks asub Niiluse kaldal Luxori linna lähistel
Kirjeldus Jugapuud on meie looduse teistest okaspuudest lihtne eristada. Tema okkad on lamedad nagu nulul. Pealt tumedad ja alt heledad okkad asuvad võrseil kahes rivis nagu seitlisse kammitud juuksed. Ta suudab eesti kliimas väga hästi vastu pidada. Ta hoidub teiste puude varju, mis teda pakase eest kaitsevad. Mõnikord võtab jugapuu põõsaja vormi ja koosneb maadligi roomavatest okstest. Selline põõsas on talvekülmad üle elanud lume alla mattununa. Levik ja kasvukohad Harilik jugapuu on levinud LoodeAafrikast üle Euroopa ja VäikeAasia Kaukasuse ja PõhjaIraanini. KeskEuroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Eestis kasvab jugapuu LääneEestis, peamiselt Hiiumaal ja Saaremaal. Nõnda on jugapuu üks neljast looduslikult kasvavast okaspuuliigist männi, kuuse ja kadaka kõrval. Jugapuu on euroopa kõige varjutaluvam ja pikaealisem okaspuu. Hävimisohus liigina on ta looduskaitse all. Paljunemine
tagajärjel on tekkinud selline situatsioon, et nii P-Am's kui ka P-Euraasias on kõrgmägedesse jäänud jäänukliigid, mis kunagi kasvasid tõenäoliselt suurel alal, kui jääaja elasid üle ainult kaljurinnatistel olnud populatsioonid, mis jäid jääst vabaks. Arvatakse, et sellistes refuugiumites on jääaja üle elanud norra paju ja lapi rododendron. Kõige tõhusam viis, kuidas teada saada minevikusündmusi on õietolmu analüüs. Õietolm jääb pikkadeks aastatuhandeteks mattununa (ntks järvemutta). Õietolmu vanust saab kindlaks teha isotoopmeetodil. On teada, et pleistotseenis oli 16 platsiaalset (?) tsüklit, millest igaüks kestis 125 000 aastat, millest siis jäätumise kestvus oli 50 000 100 000 aastat. Nende vahele jäid suhteliselt lühikesed jäävabad perioodid. /Looduskaitseala tuleb rajada N-S suunas, sest kui tuleb uus jääaeg, siis on võimalik liikidel lõuna poole liikuda/
tema praegune ilme pärineb siiski jääajast, mis kandsid nõost minema mitmekümne meetri paksuse settekivimite kihi ja voolisid välja liuakujulise jääkündenõo. KEERUKAS KUJUNEMISLUGU Viimase mandrijää taandumine Peipsi nõost oli keerukas ja toimus järvenõo eri piirkondades erinevalt, kohati koguni lühiajaliselt taas peale tungides. Teisal jäid taanduvast jääservast maha suured irdjää pangad, mis osaliselt mattununa võisid säilida tuhandeid aastaid. Ago Jaani on selgitanud, et Peipsi veetasemetel on selge 22–33 aastane perioodilisus, mis võib olla seotud Päikese aktiivsuse muutumisega. Peipsi, Peipsi-Pihkva järv, järv Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas Peipsi nõos Eesti ja Venemaa piiril, suuruselt (3555 km2) Euroopas 4. ja maailmas 53. kohal. Põhja–lõuna- sihiline, liigestub Suurjärveks (põhjas) ja Pihkva järveks(lõunas) ning neid ühendavaks Lämmijärveks
annaabi.ee 
