rikkalikele mineraalileidudele: Kalanast pärinevad Eesti kõige suuremad barüüdikristallid, sealsetest kivimikihtidest on leitud kaunist kaltsiiti, dolomiiti ja püriiti. Praegu on Kalana leiukoht kõige rikkalikum vetika-lagerstätte kogu maailmas [3]. Paladel olevad vetikad on mineraliseerumata osadest koosnevad eluvormid, mis on säilinud vaid erandkorras. Mattumiseks on vaja konserveerivaid tingimusi: kiiret setete alla mattumist, hapnikuvaegust ja teatud keemiliste elementide suurt kontsentratsiooni, mis hoiaks orgaanilise aine lagundajaid eemale. Kalana lagerstätte on lisaks veel eriline selle poolest, et sealt on pärit maailma vanimad kivistunud vetikate eoslad. Kalana-sarnaseid lagerstätte-sid on teada vaid Põhja-Ameerikast, kus eri liike on seal määratud poole vähem kui Kalanas [5]. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Crinoid. [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Crinoid (10.10.2014) 2. Crinoids. [WWW] http://www
Kõrbestunud aladel on vähese siduvusega ning huumusevaene kuiv muld ja maapind on tuultele avatud, sellepärast on nendel aladel taimkate hõre. Sellistes tingimustes toimub tuuleerosioon ehk deflatsioon. Deflatsioon kujutab endast kuivade, sidususe kaotanud mullaosakeste ärakannet tormituulete toimel. Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Mattumist võib esineda liikuvate liivadega kõrbete naabruses, kus viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva. Muldade sooldumine Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Liigsoolast mulda, mis on muutunud viljatuks, võib käsitleda kui kõrbestumise alaliiki. 1/5 maailma elanikest ei ole võimalik toota vajalikku toitu kuivade muldade ja sagenevate põuaperioodide tõttu. Kuiva kliimaga
mulla pindmised, viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla.) . Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Muldade sooldumine on tingutud põldude niisutamisest. 55.Üks protsess tänu millele kõrbed laienevad on tuuleerosioon ehk deflatsioon. Tuul kannab ära peeneid mullaosakesi.Esimene kõrbestumise ilming ongi viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Mattumist võib esineda liikuvate liivadega kõrbete naabruses, kus viljakatesse oaasedesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva. Enim ohustatud alad maailmas on praegu Põhja-Ameerikas California, ja keskosa,siis veel Pärsia lahe äärsed maad, Austraalia ääre alad Aafrika keskkosa. 56.Õhus oleva veeauru hulk varieerub väga suurtes piirides. Kõige rohkem on veeauru maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Kõrguse kasvades veeauru hulk kahaneb kiiresti
tõrveks kokku kasvanud. * Pähkelvili. Levimise soodustamiseks on tekkinud viljadele tiivataolised lisemed või konksjad jätked. Eriti täiuslik levimisviis on Kesk-Aasia kõrbepõõsal kalligooniumil. Selle ümmargused viljad on rohkete tiivuliste või peeneharuliste jätketega, mis soodustavad vilja veeremist üle liiva. Piisab nõrgast tuulest, et panna see õhuline kerake hüpeldes liikuma. Võrkjad jätked lasevad liiva läbi ja väldivad mattumist kohtades, kus luited on liikuvad. Nad on kergesti juurduvad, mistõttu kasutatakse neid taimi liivade kinnistamiseks. Õied sageli suurtes õisikutes. * Rabarber (lopsakas), konnatatar (väänduv), roomavaid (linnurohi); nende seas on nii kuivade põldude kui ka kalda- ja veetaimi. Pisike pung-kirburohi on klimaatiliselt kõige ,,visamaid" taimeliike, ta levib nii Arktikas kui ka Kesk-Aasia kõrgmäestike lumepiiril.
annaabi.ee 
