Niisama oleneb pildi selgus augu suurusest ära, mida väiksem auk, seda teravam, kuid seda nõrgemalt valgustatud pilt. "Pimekambri tööpõhimõtet rakendasidki esimestena maalikunstnikud. 17. ja 18. sajandil kasutati sellisel tööpõhimõttel töötavaid joonistuskaste maastikest ning linnavaadetest täppisjoonistuste tegemisel. Paljud tollal trükis ilmunud graafilised pildid valmisid samuti fotoaparaadi eelkäija, objektiiviga varustatud camera obscura mattklaasil. Ka maadeuurijad võtsid avastusretkedele kaasa analoogsed seadmed ning väljaõppinud graafikud, kes olid võimelised joonistama nii suure täpsusega, et valmistöid on raske joonistusteks pidada, pigem sarnanevad need eritehnikas valmistatud fotodega. Dagerrotüüpia on 1839 esitatud esimene laiemalt levinud fotograafilise kujutise tekitamise meetod, mis põhines hõbehalogeniide sisaldavate valgustundlike materjalide kasutamisel.
Fotoaparaadi abil saadava kujutise sügavusteravus, ehk erinevatel pildistuskaugusel asetsevate objektide teravalt jäädvustava ala ulatus sõltub paljudest teguritest, nagu objektiivi fookuskaugus, objektiivi suhteline ava ja pildistamistulemuse suurendusaste ning objektikaugus. Sügavusteravust saab visuaalselt kontrollida peegelkaameraga pildistades, selleks on tänapäevastel kaameratel olemas lüliti, mis suleb objektiivi diafragma valitud avaväärtuseni ja nii on lihtne olukorda mattklaasil kontrollida. Enamike objektiividel on olemas ka sügavusteravuse skaala, seegi on mugav abiline ja eriti siis, kui kasutate käsitsi teravustamist. Sügavusteravuse piirid on ka matemaatiliselt määratavad vastavate valemite abil, kuid tänapäeval on vajaduse korral seda lihtsam teha mõne internetilehe sügavusteravuse kalkulaatori abil. 12. Bajonett Tuleneb prantsuse keelsest sõnast ja tähendab otsetõlkes tääki. Kaameral on see aga n-ö ,,tagumik``
· on leidnud, et käitumise põhjuslikkus on väga kompleksne nähtus, mida ei saa seletada algse kõikehõlmava motivatsiooniteooriaga · kasutavad selle asemel palju uusi teadmisi närviprotsesside kohta, mida on vahepeal avastanud neurobioloogid 13. Näide käitumise vallandumise uurimisest (kaelus-turteltuvide sigimiskäitumine). Kui emane jääb sigimisajal ilma isaseta, ei hakka ta munema. Kui näidata talle elusa isase asemel kosimisrituaali etendava isase varju mattklaasil, hakkab ta munele (kuigi need jäävad viljastamata). Emane hakkab ka munele, kui talle süstida serotiini. 14. Pilk käitumise evolutsiooni uurimisse. Probleem selles vallas, peamised uurimismeetodid. Evolutsiooni uurimine on raske, sest käitumine ei jäta endast eriti jälgi. Uuritakse mutantide vaatluse teel, liike võrreldes, kunstliku valiku eksperimentide teel. 15. Näide käitumise evolutsiooni uurimisest (gupide käitumise evolutsioon).
Põhimeetodid: neurobioloogiline, „musta kasti“ meetod. Universaalne motivatsiooniteooria asendus arusaamisega, et mot. on kompleksne. Näide käitumise motivatsiooni uurimisest (kaelus-turteltuvide sigimiskäitumine). Kui anda ematuvile pesa koos munadega, ei hakka ta hauduma. Kui süstida talle hormoon progesterooni, hakkab ta hauduma. Kui emane jääb sigimisajal ilma isaseta, ei hakka ta munema. Kui näidata talle elusa isase asemel kosimisrituaali etendava isase varju mattklaasil, hakkab ta munele (kuigi need jäävad viljastamata). Põhjuslik mehhanism: isase kosimiskäitumine põhjustab emasel teatavate hormoonide nõristumise verre, mis kutsub tal esile pesaehitus- ja munemiskäitumise. Viimased omakorda põhjustavad progesterooni taseme tõusu, mis kutsub esile haudumiskäitumise Järeldus: Käitumise kutsub esile väliste stiimulite ja sisemise seisundi koosmõju. Pilk käitumise evolutsiooni uurimisse. Peamine probleem käitumise evolutsiooni
annaabi.ee 
