ALO MATTIISENI VIIS ÄRKAMISAEGSET LAULU Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgeval ja suri 30. mai 1996 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja. Tunnustused: - 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia - 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud. Alo Mattiiseni ...
Isa lukksepp ; 26. algkool ; 22. keskkool . Tee spordini... Tõsisem sporditee algas 1955. a ; Jooksuvõidud pioneerlaagrites ; Oleg Gontsharenko, Jevgeni Grishin ; Liidu spordisüsteem 1961. a ; N. Liidu Koondis ; 1964. a nailonkostüüm. Aasta oli siis 1964.... Aeg: 02.10.03; Taliolümpia Innsbruckis; Treener Boriss Silkov; Euroopa meistritiitel; Maailmameistrivõistlused; Maailmarekord 3000 m ; Oscar Mattiseni auhind; 1968. a lahkus tippspordist. Eraelu Abikaasa Ene Antson; Poeg Fred Antson; Eksabikaasa Eve Kivi; Kolm lapselast; Ränk operatsioon; Elab Nõmmel. Töö 19621977 Kalevi instruktor, treener ja jalgrattaspordikooli direktor; 1977. Tallinna Oktoobri, hilisema Läänerajooni ning Kesklinna spordijuht; 19932000 Tallinna Kesklinna valitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja ning nõunik.
Kitarrisüntesaatoril mängisid nad ühte Jaan Sööda lugu, see oli rahulik, õhuline ja kerge, toimus kontrastseid tempomuutusi. Veel esitasid nad paar lugu, mis olid suhteliselt sama kõlaga tundelised ja rahulikud. Minu jaoks oli see kontsertloeng suhteliselt keskpärane- ei olnud midagi eriliselt meeldejäävata, aga samas oli hariv. Jaan Sööt ja Elmar Sepp on siiski professionaalid ja nende esitatud lood olid väga hästi mängitud. Kui võrrelda Mihkel Mattiseni ja Indrek Sarrapi kontsertloenguga läheb noortele rohkem peale humoorikas esitus, sest see köidab nende tähelepanu ja äratab huvi. Kuid siiski mõlemal on oma head ja vead. Jäin rahule igatahes.
Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (1986. a. suvel Jõgeval) on süit süntesaatorile. "Ajaga silmitsi" osadeks on Argipäev, Psühhokraatia Attaca, Võib olla. Alo on saanud 1988. ja 1989. aastal Eesti NSV muusika-aastapreemia, 1996.a Eesti Vabariigi kultuuripreemia. Alates novembrist 2006 on Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis. Alo Mattiisen on maetud Tallinna Metsakalmistule. Alates 1997. aastast korraldatakse Jõgeval Alo Mattiseni nimelisi muusikapäevi, mille raames toimub ka koolinoorte ansamblite vaheline konkurss.
võimu esindajad ja muidugi ka rahvas. 1988. a toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp, muinsuskaitsepäevadel. Laulev revulotsioon 1988.a kevadel muutus rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino ja tema lähikondlaste suhtes tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis. Nii kujunes välja võimukriis, mis lahenses 1988 a juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks. Korraldati üritus ,,eestimaa laul" kus lauldi 5 Alo Mattiseni isamaa laulu. Tallinna Vanalinnapäevad kujunesid öölaulupidudeks, kus 100 000 inimest(enamasti noored) tantsisid ja lualis sinimustvalgete lippude lehvides terve öö. Suveräänsusdeklaratsioon 1988 a lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud 3 arvestatavat suunda: 1. EMSi ja ERSP kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida impeeriumi meelsed jõud välistasid 2. RR ja rahvuskommunistlik osa EKPst . Nad pooldasid liidu lepingut , millega loodeti
Nii eestlased end vabaks laulsidki – kirjutatakse ajalooallikates. Kuulsaks sai ka Rene Eespere „Ärkamisaeg“. Kogu Eestimaal lauldi „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ (raadios , TV-s , kontsertsaalides). 1988a. kevad ja suvi olid soojad ning õhtuti kogunes Tallinna lauluväljakule nn. öistele laulupidudele õhtuti 100 000 inimest. Paljudel olid kaasas rahvuslipud. Sini-must-valge heisati ka lauluväljakul lipumasti. Ikka sinimustvalge ees ja Mattiseni laulud järgi. Rahva ühtehoidmine ja rahvustunne tugevnes nendes ühislaulmiseks ja kätestkinnihoidmiseks. Meeleolu oli nii harras ja sõbralik. Hakati tundma end oma saatuse peremehena. Maad ja rahvast haaras enneolematu aktiivsus. Rahvuslikke laule tuldi laulma spontaanselt. Laul muutus jõuks. 1-2.04.88 Tallinnas Toompeal loomeliitude ühispleenumil tõdeti ,et eesti rahvas on katastroofi äärel ja vajalikud on muudatused
annaabi.ee 
