vooludest 6. Õukond ja kirik ei olnud enam määraval kohal 7. Viini klassikutele polnud võrdväärseid 8. Vanad vaimsed väärtused ei lugenud enam nii palju 9. Klassitsismi ajal hakkas helilooja „suhtlema“ publikuga, talle ei olnud ette nähtud kindlad kriteeriumid. 10.Hakati korraldama kontserte 11.Lihtsad ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust 12.I muusikaajakiri, 1725. Hamburgis, Johann Mattheson 13.Instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast 14. Klassikaline sonaadivorm 1. Ekspositsioon- esitleb omaette lõikudes kaht peamist helistikku . Igal kõigul karakteerne teema. Osad: Peapartii (Toonika), Sidepartii (T->D), Kõrvalpartii (Dominant) , Lõpupartii (Dominant). 2. Töötlus – ebapüsiv 3. Repriis - Peapartii (Toonika), Sidepartii (T), Kõrvalpartii (Toonika) , Lõpupartii (Toonika). 15.Klassikalised sonaaditsüklid on kahesugused: 16
*nooditrükindus-muusikaõpikud,-ajakirjad *kirik ei piiranud enam muusika kirjutamist *homofooniline muusika *väga palju kirj instrumentaalmuusikat *usuti inimmõistusesse *arenes pedagoogika *idealiseeriti loodust,lapsepõlve-2 rikkumata asja *haritus, andekus, läbilöögivõime *materialistid,telegraafi aparaat-morse,telefon-Bell, evolutsiooniteooria- Drawin, röntgen, auruvedur,-laev *1720-1760-üleminekuaeg- uued zanrid ja vormid *1760-1780 varaklassitsism *1780-1810 kõrgaeg *Kirjandus-Mattheson-muusikaajakiri *Maalikunst-rahu,lihtsus,suursugusus-Lorraine, portree-ja aktimaalid-Ingres *Arhitektuur-lihtsus,sümmeetria,sambad,kuplid. Nt Tartu Ülikooli peahoone *Skulptuur-valge marmor,antiiksed eeskujud *Filosoofia-Rosseau,Voltaire *Teadus-Rosseau 4.polüfoonia-mitmehäälne muusikateos,kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Classicus-lad keeles-parim,esmaklassiline,eeskujulik-sellest tuli sõna klassitsism 4-osaline sonaat-menuettallegrolargomenuett(skertso)
Ta lahkus töökohast juba aastase katseaja möödudes Hamburgi. Hamburg oli tollal oluline kultuurikeskus, seal tegutses ainus regulaarselt etendusi andnud saksa ooperitrupp väljaspool õukondi. Händel asus tööle ooperiorkestri teise viiuldajana ning mängis hiljem ka samas klavessiini. Ta tutvus Hamburgis helilooja, laulja ja muusikateoreetiku Johann Matthesoniga, kes tutvustas talle linna muusikaringkondi ja aitas teda ka heliloomingus. Mattheson on hiljem meenutanud: "Kui fuugad välja jätta, ei teadnud ta (Händel) komponeerimisest midagi." Augustis 1703 läksid kaks noort muusikut Lübeckisse, et külastada Marienkirche eakat organisti, heliloojat Dietrich Buxtehudet. Mõlemad soovisid saada organisti mantlipärijaks, kuid Buxtehude seatud tingimus, abielluda tema tütrega, oli noortele muusikutele vastuvõetamatu. Dietrich Buxtehude tütar oli nende jaoks liiga vana. Samal põhjusel loobus Marienkirche
Händel asus tööle ooperiorkestri teise viiuldajana. Peagi sai Händelist teatri dirigent, mis tol ajal tähendas muuhulgas, et ta pidi mängima etenduste ajal klavessiini. Aastal 1705 ehk kaks aastat pärast Hamburgi saabumist kanti seal ette tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero". Händel tutvus Hamburgis helilooja, laulja ja muusikateoreetiku Johann Matthesoniga, kes tutvustas talle linna muusikaringkondi ja aitas teda ka heliloomingus. Mattheson on hiljem meenutanud: "Kui fuugad välja jätta, ei teadnud ta (Händel) komponeerimisest midagi." Augustis 1703 läksid kaks noort muusikut Lübeckisse, et külastada Marienkirche eakat organisti, heliloojat Dietrich Buxtehudet. Mõlemad soovisid saada organisti mantlipärijaks, kuid Buxtehude seatud tingimus, abielluda tema tütrega, oli noortele muusikutele vastuvõetamatu. Dietrich Buxtehude 3
1703 lahkus ta Hamburgi. Hamburg (1703-1706) Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705 tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid ei teadnud midagi meloodiast, mida ooper esmajoones vajab. 1703 käisid Händel ja ta sõber Johann Mattheson Lübeckis Buxtehudel külas, huvitudes vabanevast organistikohast, kuid tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega, mispeale mehed asja katki jätsid. Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias külastas Händel Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile
Tallinnas 1680. Meder töötas 1674-84 Tallinna gümnaasiumi kantorina. "K.A" on Tallinnas loodud ja pühendatud Rootsi kuningale. Ette kandsid õpilased ja Meder ise. Saksa õukondade juures viljeleti esmajoones itaalia ooperit (Hannoveris, Dresdenis, Viinis), kuid esitati ka saksa ooperit. I vabapääsuline ooperiteater avatakse Hamburgis 1678.a. Johann Theile ooperiga "Adam ja Eva" (teos pole säilinud) Silmapaistvad ooperiloojad: Reinhard Keiser, Johan Mattheson, G. P. Telemann (45 ooperit) Ooper Tallinnas Gildisaalides mängisid kohalikud asjaarmastajad. 18. saj. lõpul tegutses ka Mme Tilly trupp. 10. SETTECENTO (1700ndad aastad) Opera seria (tõsine ooper)valitseb 1690-1770. Perioodi 1720-1770 opera seria't nimetatakse ka: eelklassitsistlik ooper ehk Metastasio ooper (juhtiva ja mõjuka libretisti Pietro Metastasio - 1698-1750 - järgi). Opera seria kujunemine on tihedalt seotud Napoli koolkonna kujunemisega
annaabi.ee 
