1) Metslus ehk kütid-korilased 2) Barbarism ehk põllumajandusega tegelevad inimesed 3) Tsivilisatsioon ehk inimesed, kes rajavad riike ja linnu Elatusallikate suurenemine aitab liikuda ühest staadiumist teise, kuotuurilisel arengul on materiaalne alus 1840.1880 kokkuvõte: Tegeleti peamiselt 2 teemaga evolutsiooniliste skeemide väljaarendamine, terminoloogiliste aluste loomine (nt matrilineaarsus, patirlineaarsus, tabu) Uuriti sugulussüsteeme ja religioosseid uskumusi eri paigus Kasutati peamiselt sekundaarseid andmeid ning seetõttu olid kontseptsioonid ja teooriad tihti ebaselged, hägused 1871 rajati Suurbritannias Royal Antropological Instutute, mis avaldas juhiseid antropoloogide informantidele Torrese väina ekspeditsioon (Austraalia), 1898, Alfred C. Haddon (1855-1940), William H. R. Rivers, Charles G
Majanduslik funktsioon – määratleb piiritletumalt majandussuhted rühma sees ja rühmade vahel; Poliitiline funktsioon – suurendab rühma koherentssust, leevendades sisemisi tülisid; suurenab rühma üksmeelsust tülides rühmaa mittekuulujatega; Religioosne funktsioon – liinidel on sageli oma jumalad, pühimused ja rituaalid. Patrilineaarsus on kolm korda levinum kui matrilineaarsus, sest mehed saavad saada rohkem lapsi kui naised, seetõttu on kasulikum pärandada poegade kaudu ja patrilineaarsus on levinum, kui pärandada tütardele. Matrilineaarsus on omane põlluharijate ühiskondades, kus produktiivsus on küllaltki kõrge. Lokaalsus ...tähistab, kumma abielluva osapoole vanemate või suguvõsa juurde noorpaar elama asub. Patriolokaalsus ehk virilokaalsus – mehe vanemate juurde, umbes 70%.
- universaalsed kultuurielemendid levisid eri mandritele Lääne-Aafrikast - 'Paideuma' - kultuuri 'hing'- pani paika igasuguste kultuuriliste omaduste paiknemise 'Maailmavaate idee'- Aafrikas kaks peamist maailmavaadet: 1) Etioopia maailmavaade paikneb Egiptuses ning valdavas osas Ida-, Lääne-, ja Kesk-Aafrikas. Iseloomustab karja-ja põllupidamine, patrilineaarsus, esivanemate kultus, maa kultus jne. 2) Hamiidi maailmavaade karjapidamine ja jaht, matrilineaarsus,surnute vältimine, nõidus jne. Asetses Aafrika sarvel, enamuses Põhja-Aafrikast ning Lõuna-Aafrikast. W. Schmidt (1868-1967) (kultuuriringid) uuris Aafrika religioone - eristas 4 põhilist kultuuriringi: 1) küttide ja korilaste primitiivne kultuuriring 2) põlluharijate kultuuriring 3) teisene kultuuriring tulenes primitiivsete (küttide-korilaste) ja esmaste kultuurijoonte segamisest.
tema poeg -- Thutmosis II. See jõudis teha ainult ühe sõjakäigu Nuubiasse ja teise Aasiasse. Oma kolmandal valitsemisajal ta suri. Pärast tema surma tekkisid mõneks ajaks õukondlikud segadused, mis Egiptust mõnevõrra nõrgendasid. Nende segaduste ajal asus vaaraotroonile Hatshepsut (+1504 või 1496, valitses ~20 aastat), Thutmosis I tütar ja Thutmosis II õde ja naine. Egiptuses toimus pärimine emajoones (matrilineaarsus). Kuningas sai õiguse troonile mitte oma isa pojana, vaid tema tütre mehena (võib arvata, et see on matriarhaadi igand). Seega oli tütar (mitte kuninga, vaid kuninganna tütar) trooni otsene pärija. Kuid Egiptuses olid juba ammu juurdunud patriarhaalse korra tavad; seepärast ei olnud naine kunagi tõeliseks vaaraoks (Nefrusobekist XII d-st ma ei tea midagi), vaid ainult regent. Esimeseks näiteks Egiptuse ajaloos võib arvata Hatsepsuti.
annaabi.ee 
