Kvargid ei ole võimelised reageerima kõigile keskkonna stiimulitele, sest nad reageerivad vaid väga kitasle spektrile. Seega kõik stiimulid nendeni ei jõua, need on kui võõrkeel, mahtumata kvarkide maailmaruumi. See ei tähenda, et neid stiimuleid olemas ei oleks. Minu jaoks oligi see raamatu üks olulisi punkte sellega on edukalt tõestatud paralleelmaailmad ja ka jumal. Küll aga pean väitma, et mulle Wilberi ideed eriti ei meeldinud. Näiteks on tema meelest kõik matriarhaalsed ühiskonnad paremal juhul võrdõiguslikud ning tegelikult ei ole ühtegi matriarhaalset ühiskonda kunagi eksisteerinudki. Ta kasutab paljude lihtsamalt seletatavate mõistete jaoks väga keerulisi viise ja mõttekäike. Ta küll seletas, miks on tema vaade justkui õigeim keegi ei ole varem uurinud maailma kõigist neljast aspektist, vaid ainult ühest. Freud ja Jung tegelesid tahtelise, Locke, Watson ja neuroloogia käitumusliku, Kuhn ja Weber kultuurilise ning Marx ja Comte
Elustav valing vajus maha, kustutades põuakuud. Üheksas Mai Fay tõusis õhku üksikule lennule, et vaadata elevante Salamati jõe ääres. Pargi läänepoolse piiri lähedal märkas ta halli massi. Tehes laia pöörde, nägi ta üksikut matriarhhi juhtimas hiiglasuurt, 800 elevandiga karja lõuna poole. Milleks selline kogunemine ? Võib-olla, et turvalisus peitub arvus või elevandid armastavad suhelda. Või on ajalool sellega midagi pistmist. Elevandi perekonnad on matriarhaalsed. Vanaemad, emad ja tütred oma lastega moodustavad pere liidu, isased tõrjutakse enne puberteeti välja. Iga aastasel retkel pargis välja on vanad matriarhid üle elanud aastakümneid kontakte inimestega. 5 Kümnes Mai Nick, kõrgel pargi ultravalguses Luisiga, märkas suurt karja väljaspool lõuna piiri. Luis
kulgenud. Kas mehed oma alateadvuses talletavad siiski seda, et nemad on need, kes pere toitmiseks metsas jahti peaksid pidama ja naiste roll on lapsi kasvatada ning kodu korras hoida? Huvitav, et sellist küttide ja korilaste analoogiat järjepidevalt välja pakutakse. Nii palju, kui ajaloolased meid küttide ja korilaste ühiskondadega seoses valgustanud on, teame, et sellised kooslused olid suhteliselt egalitaarsed ja osade ajaloolaste arvates isegi matriarhaalsed. Kütid olid sellises kogukonnas tõepoolest mehed, kes tõid liha näol inimkarjale vajalikku ja hinnalist valku. Koosluse tegelikud elushoidjad olid aga korilased (naised!) - ehk küll toitumuslikult vähemväärtuslikud, olid korjatud marjad, juurikad ja pähklid ometi alati kindel toiduallikas, jahisaak aga väga ebakindel. Naise roll kui üksnes lastele pühendumine ja kodu korrashoidmine ei ole kunagi olnud valdav ,,ema viis hälli heinamaale"..
4500-4000 eKr ning selle algkeeliega seostatakse Dnepri-Danestsi ja Samara kultuure. Hüpoteesi järgi hakkasid 2500-2000 eKr PIE keelkonna rahvad lahknema, moodustades 1500. aastaks eKr kaks haru: 1. indo-aaralased 2. iraanlased Kurgaani hüpotees Keeled levisid rahvaste konfrontatsoonil, kus indo-eurooplased olid patriarhalsed, kohalikud matriarhaalsed. Hüpotees tugineb arheoloogilistele allikatele. 2. Colin Renfrew' Anatoolia hüpotees: PIE tekkis juba 7.-6. aastatuhat eKr ja levis evolutsioonilisel teel koos põlluharimisega. Enne PIE-d oli veel mingi pre-PIE, mis jagunes anatoolia ja PIE haruks, PIE omakorda loode, stepi ja Balkani haruks. Praegu arvatakse, et see on tõeseim. 3. Tamaz Gamkrelidze Umbria järve algkodu hüpotees: vähem populaarne. Indo-iraanlased jagunevad indo-aarialasteks ja iraanlasteks