Kusjuures kivikirstkalmed polnud ainukesed kalmed nooremal pronksiajal. Lisaks olid ka laevkalmed, mis tulid ka naaberpiirkondadelt. Nende keskele rajati kivikirstud, kuhu puisati põletatud surnute tuhk. Rauaajal toimusid jällegi suured muutused kalmistute suhtes. Seda arvatavasti selle pärast, et toimus ühiskonna kihistumine. Mida rikkam ja edukam oli surnu, seda suurem ja laiem oli tema hauaplats. Uued kalmed olid liivast kuhjatud kääpad. Matmispaikadesse pandi lahkunutega kaasa hõbeehteid, relvi ja muud väärtuslikku. See viitas sellele, et lahkunu oli austatud ja armastatud. Kuna talle kaasa pandud esemed pidid järgmises elus rikkust, jõukust ja õnne tooma. Selle töö kokkuvõtteks oskan öelda, et matmiskombed läbi aegade on muutunud usundimuutuse, ühiskonna kihistumise ja naaberpiirkondade tõttu. Olen kindel, et aja pikku matmiskombed muutuvad veelgi, kuigi mina seda enda elu jooksul arvatavasti ei näe
haridusele. Tööle võeti ilmikvendi. Kuulsaim tsistertslane Bernard Clairvaux. Jumala armu vahendasid veel elavad inimesed, kelle elus v surmas ilmnes pühadus. Tugev usk oli neile jõudu andnud vagaks eluks, kannatusteks, märtrisurmadeks. Neis nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid, lootes, et nad aitavad pääseda taevariiki. Nt Kristuse ema neitsi Maarja e Jumalaema. Pühakuks kuulutamine kanoniseerimine. Pühakutega seostuvad esemed reliikviad. Nende ja pühakute matmispaikadesse tehti palverännakuid. Levis ka usuvoole, mida ei kiidetud heaks ja kirik ketserlike väärõpetustena hukka mõistis. Üks liikumine pidas kirikut saatana kätetööks, selle pooldajad olid katarid. Nad uskusid, et Jumal ja saatan lõid maailma, ei tunnistanud Kristuse sündimist inimesena. Nende eesmärk oli päästa hingi katoliku kiriku ja saatana käest. Jagunesid täiuslikeks e kes kutsuti hingi päästma ja usklikeks, kes täiuslikke lootuses pääseda ülal peetsid
asulaisse. Selliseid matusepaiku on teada viiest tolleaegsest asulakohast: Narva-Riigiküla I ja ja III asulast, Valmast Võrtsjärve läänerannikul, Tamulast Võrus ja Naakamäelt Saaremaal. Erilise tähtsusega oli koht, kuhu surnu laip või tuhk asetati – seda kohta nimetati pühaks paigaks ja seda ei tohtinud rikkuda ega reostada. Selliseks paigaks oli tavaliselt isoleeritud metsatukk, hiis või kivivared, kangrud. Rahva kiindumus oma pühadesse matmispaikadesse oli väga tugev ning ristikirikul kulus kaua aega selleks, et veenda inimesi surnuid surnuaedadesse matma. Ajaliselt vanimad on kivikirstkalmed. Nende kiviringiga piiratud ja kividega täidetud keskosas paikneb enamasti põhja-lõuna suunaline, paeplaatidest või suurtest raudkividest kokku seatud kirst. Kivikirstkalmeid hakati ehitama ajaarvamise eelse viimase aastatuhande esimesel poolel. Ajaarvamise vahetuse paiku kujunesid kivikirstkalmetest välja nn tarandkalmed. Need on
· Sarkofaagid olid kunstipäraselt kujutatud neil külitavad patjadele toetuvad abielupaarid. · Varakristlik ja varase keskaja kunst Ees-Aasias tekkinud ristiusk hakkas Rooma riigi aladel levima peagi pärast Jeesus Kristuse surma. Rooma linnas levitasid ristiusku Jeesuse vanim õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud kirikuid ega muid hooneid ehitada. Vahel kogunesid nad katakombidesse, maa-alustesse matmispaikadesse(1-4 saj). 4.sajandil kuulutati ristiusk Roomas ametlikuks usundiks, hakati mõtlema Jumala teenistuseks vajalike hoonete rajamisele. Eeskujuks võeti basiilikad (äri-ja kohtuhooned): · Piklik hoone suunaga läänest itta. · Sissekäik asus läänepoolses osas, altar idas. · Kaks rida kaartega sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks, nn lööviks · Valgmik · Sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid
· maksumaksjal peavad olema reaalsed alternatiivid; · maksustatavad suurused peavad olema kergesti mõõdetavad. 2.Saastetasu ei tohi mõjutada rahvusvahelist kaubandust · maksu saab vältida; · maks on kompenseeritav; · maks on kasutatav rahvusvaheliselt Jäätmeluba · tavajäätmete veoks teenustööna (näiteks olmejäätmete ja kanalisatsioonisetete äravedu) · jäätmete kõrvaldamiseks (näiteks lõppladestamine prügilatesse, loomste jäätmete matmispaikadesse) · jäätmete taaskasutamiseks (näiteks puidujääkide põletamine, jäätmete kasutamine täitmiseks); · ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks kuni nende üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele · tootmistegevuses tekitamiseks alates kindlatest mahtudest, mis on sätestatud vastavakeskkonnaministri määrusega. Veeluba(Veeseadus) · Veevõtmiseks pinnaveekogust alates 30 m3/ööpäevas
annaabi.ee 
