Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund nimega ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli keelatud pidasid usklikud jumalateenistusi maa-alustes matmispaikades katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas
Uut usku levitasid Rooma linnas Jeesuse vanim õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. Pärismue järgi peavadki katoliiklased esimeseks Rooma piiskopiks Peetrust, kes suri märtrisurma umbes aastatel 64-67 ning kes on maetud sinna, kus tänapäeval kõrgub Vatikanis suurim kristlik pühamu Peetri kirik. Et ristiusk oli algul keelatud, ei olnud usklikel võimalik ehitada hooneid jumalateenistuste läbiviimiseks ning neid tuli korraldada maa-alustes matmispaikades või siis katakombides. Eriti on tuntud Rooma katakombid. Matmispaikade käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed olid kaetud maalingutega sh ka freskodega, mis kujutasid erinevaid sümboolseid kujutisi, näiteks lambatalle õlal kandvat Head Karjust - Jeesus Kristust - sümboliseerib turvalisust, kala - ristimise element, paabulind - surematuse ja igaviku sümbol ning tuvi - hingerahu sümbol. Kui ristiusk Roomas 313. aastal keiser Constantinuse poolt riigiusuks kuulutati,
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund nimega ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli keelatud pidasid usklikud jumalateenistusi maa-alustes matmispaikades katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas
harduslik austus) on põhisõna keskaja ja üldse kultuuriloo uurimisel. Kultuur sünnib totalitarismis, sureb demokraatias. Ka perekonnas ei saa olla võrdsust, siis see laguneb, keegi peab olema pea (türannia), siis ta säilib ja areneb. Kuna ristiusu järgi on kõik inimesed jumala ees võrdsed, siis võib arvata, et valitsevale seltskonnale polnud see usk meeltmööda ning kristlus oli kolm esimest sajandit tagakiusatud, põrandaalune usk. Jumalateenistusi peeti maa-alustes matmispaikades e. katakombides, sest kirikuid polnud lubatud ehitada. Teenistuste sisuks olid vaimulikud rahvalaulud, mida esitati kreeka keeles, 4.saj. ladina keeles. Jumalat kujutati hea karjasena või sümbolites. Aegade jooksul muutus ristiusk ning sundis inimesi kuulekusele ja alandlikkusele, mille eest tõotati palgaks paradiisi pääsemist. 313.a. legaliseeris Rooma keiser Constantinus ristiusu Milanos vastuvõetud ususallivuse ediktiga. Peale ristiusu kuulutamist riigiusuks 397.a
haudehitised. Mõnedes piirkondades megaliithauad, kivist kirstud. Keraamika: pruun, punakaspruun, oranz v kollakaspruun. Sageli nöörivajutised. Nõud ornamenteeriti üleni: põhiliselt geomeetrilise ornament, nöörivajutised. Ornament võis olla täidetud valge pastaga. Nõud õhukese seinaga jooginõud (sügavad ja suhteliselt kitsad). Selline nõutüüp levis kiiresti peaaegu kogu Euroopas. Olid ka jämedamakoelised savinõud. Peene töötlusega savinõusid kõige sagedamini matmispaikades. Metallid: vask, kuld, isegi pronks. Ehted: kullast, pronksist. Vasest nõelad, ehted (nt kõrvarõngaid ja sõrmuseid). 13 Põhja-Euroopa neoliitikum Neoliitikumis esmalt keraamika, muus osas püsis paljuski mesoliitiline traditsioon. Ertebølle kultuur sai alguse mesoliitikumis, kestis neoliitikumis (lõpp u 3900 v 3200 eKr). Majanduse aluseks küttimine, korilus, kalapüük. Hilismesoliitiline Ertebølle oli
annaabi.ee 
