oskused MESOLIITIKUM Tulekivi, kvarts, Kalastamine, jaht Asulad Puuduvad teated, Kunda kultuur luud, sarved. (põder, koprad), veekogude arvatavasti maeti 9000-5000 eKr Lihviti, servade hülgeküttimine, läheduses, oli elupaigast eraldi teritamine tulekivi korilus(marjad, soodne kalastada, asetsevale lõhestamise teel seened) küttida veelinde ja matmispaigale metsloomi. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, koosnesid 3-4 perest. Pärnu jõgikond,Emajõgi
Kunsti temaatika keerles peamiselt vaarao ümber: lahingud, palvetamised, ohverdamised jne. Hinnalistest esemetest ümbritsetud kirstudes lamavad egiptuse muumiad olid ääretult kaitsetud. Ainult vaestel, kes olid maetud ilma hauapanustena kõrbeliiva, võis olla lootus pääseda hauaröövlite tähelepanust. Paljud hauaröövlid sõnaotseses mõttes töötasid matuseäris. Hauakaevajad võisid uut hauda kaevates komistada vanale matmispaigale ja selle rüüstada. Surnumatjad võisid muumiat perekonna hauakambrisse pitseerides üht-teist varem sinna pandud esemetest kaasa võtta. Siseinfole tuginedes said kohalikul kalmistul töötavad ametiisikud sihikule võtta kõige parema saagi ning nad teadsid täpselt, kellele pistist anda, et midagi ilmsiks ei tuleks! Need hauad, mis on säilinud puutumatult meie päevadeni, olid varaste köitmiseks kas liiga vaesed või kõikide poolt unustatud. Vaarao Tutanhamoni
Suurim ehitustempo: 2km päevas. Müüri kitsaim koht: 4,1m Kants kõrgem kaitsetorn · Peamine ehitusmaterjal puit. · Rajatud keerukale palktappkonstruktsioonile. · Värviliste reljeefide ja maalingutega kaunistatud hoone osad. · Mitmekordsed keerulise vormiga katused. · Ehitused kaetakse ohtra keraamilise ja puunikerdusega. · Pagoodid ehitismonumendid Buddhale (rajati säilmete matmispaigale) · YOUXGOUSI PAGOOD Raudne pagood 1041a 1048a Kaetud emaileeritud metallplaatidega 57,3m kõrge Tai kivialusel paiknev puidust ühekorruseline pühamu KEELATUD LINN (1368-1644) Pekingi vanalinnas Ehitatud 24 Mingi dünastia keisrile ja nende perekonnaliikmetele. Lihtinimestele keelatud 9 paleed, 9999 ruumi jne 250 ha Kõik tuletatud ringi ja ruudu kujundist, peegelduvad teljel Jaguneb: Keelatud linn, keiserlik linn, siselinn, Peking
Nende viimsed puhkepaigad asusid üle kalmistu laiali. Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osakond pöördus 1935. aastal Tallinna garnisoni ülema poole palvega eraldada kalmistul maa-ala, kuhu edaspidi maetakse vaid Vabaduse Ristiga autasustatuid. Sama aasta sügisel jõutigi nii kaugele, et eraldati plats, kuhu oli võimalik matta kuni 130 lahkunut. Juba järgneval, 1936.aastal hakkasid mõtted liikuma selles suunas, et Vabaduse Risti kavaleride matmispaigale peaks püstitama monumendi. Reaalselt alustati töödega alles 1939. aastal. Eelnevalt oli sõlmitud leping kujur Juhan Raudsepaga. Tööd lõpptähtajaks määrati 10. juuni 1940. Mälestusmärk tehti valmis ja avapidused pidid toimuma 25. juunil 1940. Vabaduse Risti kavaleride mälestuseks rajatud mälestusmärk jäigi avamata, sest nõukogude okupatsiooni tingimustes polnud see enam võimalik. Monument lõhuti arvatavasti 1950. aastal. Samba taastamistöödega tehti algust 1994
siduda ning see võib muutuda elavatele ohtlikuks. Peegelduspilt on inimesega seotud, koduskäimise ärahoidmise abinõud. Kui surnu on hoiatanud, et ta hakkab kodus käima, siis on juhtumeid, kus surnu on maetud näoga maa poole, setu: surnuaiast tulles kiirustamine; tulek läbi surnuõlgedest tehtud tule. Kodukäijatõrje Nael ukselävesse. Värava alla vikat. Sõites põrutamine, et surnu koduteed üles ei leiaks. Puusse risti lõikamine. Hauale vasaku jala kannaga risti tegemine. Matmispaigale ringiga sõitmine, et surnu ei saaks koju tagasi tulla Surma viis, aeg ja asjaolud Setu traditsioonis on väga halb surra, kui keegi ei näe. Üksi suremine on ohtlik. Ülestõusmispühade ja suvistepühade vahel on hea aeg surra, kuna siis on taevaväravad lahti ning hinged võetakse kohe vastu, teised peavad ootama. Surmaviis määrab ka selle, kuhu surnu edasi liigub. Need, kes on tapetud, sõjas hukkunud, vägivaldset surma surnud, need ei saa teistega kokku. Uppunud jäävad
Seal ilmutas end ingel ja kuulutas: "Siia kerkib sinu auks kord suur linn." (Jutt on Veneetsiast.) Nero valitsemisajal olevat Markus otse altari ees kinni võetud, teda köie otsas lohistatud ja lõpuks surnuks pekstud. Pärast Markuse märtrisurma puhkes äikesetorm. Paganausulised põgenesid. Kohalikel kristlastel õnnestus tema surnukeha maha matta. Mitu sajandit hiljem, aastal 828 viisid meremehed Markuse säilmed Veneetsiasse. Tema uuele matmispaigale püstitati kabel ja Veneetsia kuulutas Markuse oma kaitsepühakuks. Tiivuline lõvi, mis osutas tema kui sõnumitooja rollile, sai Markuse tähtsaimaks atribuudiks. Markuse sümboliteks on veel raamat, pärgamendirull, kirjutussulg, piiskopirüü. Markus on Veneetsia, klaasikunstnike, notarite, vangide kaitsepühak. Markuse leivaks peetakse martsipani väljuma. Sellest sündmusest pärinebki Johannese vastav atribuut - karikas. Johannes pääses