olid viikingid võimelised ka koostööks. Aeg-ajalt moodustasid nad suuri laevastikke , mis keskse juhtimise puudumisest hoolimata suutsid pikemat aega koos püsida ja edukalt tegutseda. Selline laevastik sõdis XI sajadkil aastakümneid vaheldumisi Inglismaa ja Prantsusmaaga, rünnates seda maad, kus kohalikud valitsejad suutsid parasjagu vähem vastupanuosutada. Viikingilaevadest on meil tänapäeval ettekujutus tänu tollastele paatmatustele surnute matmisele laevades. Selliseid matuseid on avastatud mitmelt poolt Skandinaaviast. 4. Alateema(skandinaavlaste muistne maailmapilt, skandinaavia jumalad, ruunid, saagad ja kangelaseepikad) Paljude rahvaste kombel austasid skandinaavlased loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte (puid, jõgesid, allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid. Maailm on nende kujutluses asustatud paljude müütiliste olenditega, kelle seast paistsid silma näiteks inimestele
millist elektrienergiat tarbida soovitakse ning liituda vastavate võrkudega · Mitmed riigid on võtnud tuumavastase hoiaku · Tuumavastaste organisatsioonide arvates on tuumaenergia kasutamise tegelik maksumus liiga kõrge arvestades suuri kapitalikulusid tuumajaamade rajamiseks, maksurahade kulutusi uuringutele ja turvalisuse tagamisele, kulutusi tuumajaamade sulgemisele ning tuumajäätmete säilitamisele ja matmisele · Pooldatakse taastuvenergeetika arendamist, sh biokütuste, tuuleenergia, päikeseenergia ja koostootmise kasutuselevõttu Enrico Fermi Enrico Fermi (1901 1954), silmapaistev Itaalia ja USA tuumafüüsik, Nobeli preemia laureaat. Peetakse üheks 20. sajandi tippteadlastest. Füüsikadoktori kraadi omandas Pisa Ülikoolis 1922. a. Peamised teadussaavutused: elementaarosakeste statistika, praegusel ajal tuntud fermionide kohta kehtiva Fermi statistika
Kui peale Eesti ristiusustamist 13. sajandil esines Eestis kohati ka veel põletusmatuseid, siis järgneva sajandi jooksul see komme üldiselt kadus (R. Kalle, ... 2005). Tänapäeva kalmistute kujunemislugu Keskaegses Euroopas oli kirikuaed või kiriku sisemus kristlaste jaoks ainus mõeldav matusepaik: matmine pühitsetud mulda oli iga kristlase õigus ja sellest ilmajätmine igavikulise tähendusega karistus. Kalmistu asus kiriku vahetus läheduses. Lisaks matmisele kirikuaeda ja kirikusse omas sotsiaalset tähendust ka veel matmise koht. Matmispaik kirikus altari läheduses oli ainult rikkamate ja vaimulikkonna privileeg. Nii 4 oli ka kirikuaias matmine altarile lähemale rohkem hinnatud. Lisaks arvati, et matmine kirikust itta ja lõunasse on parem kui põhja või läände (Valk 2001). Kirikust põhjakaarde maeti ainult kurjategijaid ja võõramaalasi (R. Kalle, ... 2005).
peavad läbi käima Osirise kohtu eest. Seal kaalus saakalikujuline Anubis surnu südant ja maailmakorraldust Maati. Kui süda oli Maatist kergem, siis ei lasunud tal pahategusid ja surnule sai osaks igavene elu. Kaalus aga patune süda Maati üles, siis langes surnu saagiks "õgijale", kes ühendas endas jõehobu ja krokodilli kõige hirmuäratavamaid omadusi. Egiptuse ajaloo vältel suurenes järkjärgult tähelepanu, mida osutati mitte-kuninglikku päritolu inimeste matmisele. Kui vana riigi ajal sai formaalne matmine ja seega arvatavasti ka surmajärgne elu osaks vaid vaaraole ja ülikkonnale, siis hiljem hiljem see ring laienes. Loomulikult nõudis matuserituaalide läbiviimine ka siis mäkimisväärseid kulutusi mis olid jõukohased vaid Egiptuse ühiskonna jõukamale ülemkihile. Egiptlaste enamusele jäi surmajärgne elu raskelt kättesaadavaks. Echnatoni katse kehtestada Atoni ainujumalakultust
oli 354 päeva pikk. Aeg-ajalt pandi aastasse lisakuu, et korvata kadu. Lisaks astroloogiale ennustati ka unenägude ja loomade sisikondade järgi, kerkisid esile preestrid (barud), kes tegelesid ennustamisega. Ettekujutused hauatagusest elust olid vähearenenud ja elu jätkumist hauataguses elus ei loodetud. Pigem kardeti, mis juhtub pärast surma. Kardeti, et hingel tuleb raske ja piinarikas elu allilmas. Ei pööratud tähelepanu ka inimeste matmisele, pole suuri haudehitisi. Sageli maeti lihtsalt koduõue või isegi elamu põranda alla. Hauapanuseid samuti polnud. 14) 15)Kiri 16)Kiilkiri on peetud isegi Egiptuse kirjast vanemaks. Arvatakse, et leiutati umbes 3300-3500 eKr. Esialgu oli piltkiri, aga aja jooksul arenes välja kiilkiri. Alguses oli neid märke ~1800. Mõned oli mõistemärgid, mõned aga silbid, osad aga seletavad märgid. Aja jooksul jäi neid vähemaks, silbid saavutasid
Relvad kaitsesid oletatavalt surnut ka deemonite eest. Haud kurgaan9 oli ühe või kahe meetri kõrgune. Mõnikord asetati kurgaanile puupost, kivid või ehitati väike varikatus, mille all hing võis puhata. Slaavlased matsid surnuid asulatest väljapoole: kas jõe või allika äärde, metsa või künka kõrvale ( 1995: 216-220). Tseremooniat iseloomustas kohalviibivate itkejate nutmine ja laulmine. Seejärel koguti lahkunu tuhk urni ja maeti hauda. Tuha matmisele järgnes matusepidu ning sellega kaasnev pidusööming ( 1995: 208-213). 988. aastal lasi keiser Vladimir end ristida, millega algas Vana Venemaa ristimine. Ristusu levikuga hakkas muutuma ka slaavlaste matmiskombestik. Esimesel aastatuhandel enne Kristust eksisteerisid slaavlaste matmiskombestikus nii laiba- kui ka põletusmatus ( 2004: 7- 11). 3. Matmisrituaalide struktuur Matmisrituaalide struktuuri võib eraldada kaheks osaks: 1) matmiseelsed rituaalid: a) surnu
annaabi.ee 
