Leemet teeb pussiga vastavasse koha augu ja ehe saadakse kätte.Sõrmus on verine.Vaskuss tuleb välja tagumikust,sealt lihtsam. Tänutäheks kutsub Leemet vaskussi endale külla.põrdaliha sõõma. Poisid otsiva ikka sõrmuse abil Konna,aga tulutult,mistõttu varsti loobutakse sellest ettevõtmisest. Leemet matkab endiselt mööda metsa ringi.Ühel päeval kohtub ta inimahvidega,kes on Pirre ja Rääk.Nemad on tegelikult Leemteile vanad tuttavad.Ahvid käivad alatsi ringi ning arvavad et inimkonna allakõik algas sellest et inimesed panid endale loomanahad ümber
humanitatis. Kirjanduse põhikontseptsioonid, mis seotud ruumi, aja, looduse, naeru, relatiivsusega. Keskaja ruum oli idealiseeritud ruum. Dante ruumitelg oli vertikaalne Jeruusalemm ja põrgulehter asusid all; keskel asus kurat, temast ülal purgatoorium, sellest kõrgemal paradiis ning jumal. Loodusetunnetus muutus Petrarca käsitluses. Tema kuulus kiri kogumikust ,,Kirjad tuttavatest asjadest" räägib sellest, kuidas ta reisib ühele mäele Provence'is. Ta matkab mäe tippu ning imestab maailma üle. Renessansikirjanduses on tohutu hulk loodusele pühendatud teoseid. Dante kirjeldas metsa koledana, G. le Goff kirjutas, et lindpriid elavad metsas, kuid Ariosto ,,Raevunud Orlandos" sõidavad rüütlid meelega metsa, kuna see on täis metsikust ja salapära. Aeg muutus hinnaliseks, 13. saj hakkasid Firenzes aega mõõtma mehaanilised kellad. See kaotas oma ideaalsuse. Aja kadumise teema oli ülitähtis, ,,carpe diem" oli nt 15. saj Itaalia
Vaimu suhet sellistesse lausetesse nimetatakse usuks/arvamuseks/oletuseks. Riigi ülesandeks on inimeste vabaduse ja omandi kaitse. Riigivõim ei saa olla piiramatu. Riigivõim jaguneb seadusandlikuks, täidesaatvaks ja föderatiivseks. Kui riik ei loo tingimusi isiksuse arenguks, siis peab inimene ise muutma riiklikku korraldust. GEORGE BERKELEY (1685-1753) Pärit Iirimaalt. Õpib Dublinis, seejärel Londonis teoloogiat ja filosoofiat. Pärast õpinguid matkab ta Itaalias ja Prantsusmaal. Bermuda saarel kavatses ta avada õppeasutuse misjonäridele, kuid see katse ebaõnnestub. Kodumaale naastes saab ta Cloyne'i piiskopiks. Peale filosoofia ja matemaatika tegeleb ta ka loodusteaduste ja meditsiiniga. Saab mõjutusi Baconilt, Descartes'ilt ja Locke'ilt. Berkeley filosoofia alane peateos on "Uurimus inimliku tunnetuse printsiipide kohta". Tunnetusõpetus. Eristab välistaju (sensation) ja sisetaju (reflection)
Kõik oli nagu välispidiselt olemas. Kohati, kui perel käisid külalised, siis vahel sokeeris neid, et deklareeris oma mässumeelseid vaateid. Luuletab ta salaja ja rohkem sahtlisse. Tegeleb sellega juba kooliajast pelae. 1871. Aastal teatavasti on Pariisi kommuun, kohtuvad Pariisis kaks meest, Verlaine ja Artur Rimbaud. Algabgi teine elu, avastab esiteks, et ta on hoopis seksuaalne sättumus, lahkub oma pere juurest ja koos Rimbaud'iga matkab läbi Euroopa. Suured armastajad, aga ka luules niisugune aeg, et inimesed tarbivad üsna palju kõikvõimalikke drooge, oopiumi, absinti, hasisis, ei mõelda sellegi peale, et ohtlikud. Iseloomult hästi tundeline inimene ja kõige rohkem maailmas kartis üksindust. Klammerdus seetõttu vana elu külge. Rimbaud'iga tekivad kohutavad vastuolud, ükskord juhtus nii, et tüli käigus tulistas Verlain teda, mõisteti vanglasse. Läksid lahku. Katsetab väga mitmel alal: ametnik, õpetaja, lektor
annaabi.ee 
