samatootekõver nihkub koordinaattelgede alguspunkti suunas, st mõlema (kapitali ja tööjõu) tootmisteguri kasutus väheneb. Mastaabiefekt – kõikide tootmissisendite võrdne muutus tingib toodangu mahu kas samaväärse, kasvava või kahaneva muutuse. Struktuuriefekt (sünergeetiline efekt) toimib mitme teguri üheaegsel muutmisel, kusjuures ühisefekt ületab üksikefektide summa (nt tootmise intensiivistamine). 3. MATERJALIRESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Taimekaitsevahendite liigitus Taimekaitsevahenditeks ehk pestitsiidideks nim mürkkemikaale, mille kasutamise eesmärgiks on kahjulike organismirühmade (algloomad, bakterid, seened, limused, putukad, linnud, loomad, taimed) hävitamine ning taimehaiguste tõrje. Tõrjeobjektist lähtuvalt liigitatakse: 1) Insektitsiidid – eesmärgiks hävitada kahjulikke putukaid, nende mune, vastseid, täisid (kolme liiki: väliselt mõjuvad, sissesöödetavad,
kontrollitavad ning millede mõjul muutub tootlikkuse tase ja dünaamika. Tootlikusse tõstmise programmi elluviimine eeldab teatava organisatsioonilise mehhanismi ja struktuuri ning juhtimisstrateegia olemasolu ettevõttes. Kulude analüüs lähtub sellest, et tootlikkus sõltub muutuv- ja püsikuludest. W= tootlikkus; Q= ettevõtte koguväljund; F=püsivkulud; v=muutuvkulud väljundiühiku kohta. 3. MATERJALIRESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Väetis- materjal, mis sisaldab ühte või mitut taimetoiteelementi, mille õige kasutamise soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasu ning mis viib saagi tõusule. Taimekasvatuses on peamisteks materiaalseteks sisendressurssideks seeme, väetised ja taimekaitsevahendid. Nende osakaal materiaalsetes kuludes on ca 40-45%. Väetamine on peamine saaki kujundav tegur ja majanduslikult on tulus intensiivne viljelemine
meetodeid, eksperthinnanguid. Planeerimine konkretiseerib prognoose ja nende alusel töötatakse välja tootlikkuse tõstmise programm. Tootlikkuse analüüsimisel, prgnoosimisel ja planeerimisel arvestada tootlikkuse kasvu ettevõtteväliste teguritega (ohtude ja võimalustega) ja siseteguritega. Tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine eeldab teatavat organisatsioonilist mehhanismi ja juhtimisstrateegiat. 3. Materjaliressursside efektiivsus 3.1 Väetiste kasutamise efektiivsus Taimekasvatuses on peamisteks materiaalseteks ressurssideks seeme ja väetised. Nende tasakaal materiaalsetes kuludes on ca 40%. Tootmise intensiivistamiseks tuleb kasutatavate väetiste hulka pidevalt suurendada, kusjuures seemne kulu muutub vähe. Taimekasvatuse efektiivsus sõltub suurel määral väetiste kasutamise efektiivsusest. Väetiste käitlemise üle teostatakse järelvalvet väetiseseaduse ja selle rakendusaktide alusel.
20 2370 200 10 10 40 2830 660 16,5 23 60 3550 1380 23 36 80 4280 2110 26,4 36,5 100 4500 2330 23,3 11 120 4420 2250 18,8 -4 29. Materjaliressursside efektiivsus (väetiste ja söötade kasutamise efektiivsus). Taimekasvatuses on peamiseks materjaliressurssideks seeme ja väetised. Teaduslik uurimistöö on tõestanud, et väetamine on peamine saaki kujundav tegur ja majanduslikult on tulus intensiivne viljelemine, st taimekasvatuse efektiivsus sõltub suurel määral väetiste kasutamise efektiivsusest. Väetiste üldefektiivsuse näitajaks on enamsaak kg-des või sü-s 1 kg väetiste toimeaine kohta. Antud näitaja
annaabi.ee 
