ostetud kaupu enne müüki. Rändkaupmehed vedasid endaga kandeloomade seljas ja vankritel kaasa arvestatava suurusega kaubaladusid. Oma väikesed laod olid ka käsitöölistel, sest nad pidid säilitama erinevate materjalide varusid, mida kasutati valmistoodete meisterdamiseks. Käsitööliste väikestest materjaliladudest arenesid hiljem, industriaalsele tootmisele ülemineku ajal välja toot- misettevõtete materjalilaod. Renessansiajal hakkasid hollandlased vedama meritsi suurtes kogustes vürtse Indiast. Kui laevatäis ehk mitukümmend tonni maitseaineid jõudis Rotterdami sadamasse, tuli seda enne kaup- meestele müümist sadamas ladustada. Nii tekkisid keskajal esimesed laohooned ka sadamatesse, milleks olid kaidele ehitatud lihtsad puidust hooned. Kuigi ka talupojad ja maaharijad on säilitanud eelmise aastatuhande jooksul oma pere aasta-
7) tootmis- ja majandusinventar (töölaud, majapidamisesemed jms); 8) tööloomad (hobused); 9) produktiivloomad (põhikarja veised, sead, hobused v.a tööhobused); 10) mitmeaastased istandikud (puuvilja- ja marjaaiad jt); 11) muud põhivarad. Põhivarade liigitus tootmisprotsessist osavõtu järgi: 1) tootmise põhivarad-põllumajanduslikud, põllumajandusvälised (tööstuse, ehituse, kaubanduse varad), üldmajanduslikud (transpordivahendid, materjalilaod); 2) tootmisvälised (mittetootmislikud) põhivarad elamud, haldusasutuste hooned. Põhivarade üksikute rühmade vahelist suhet nimetatakse nende struktuuriks, jaguneb: 1.Tootmise põhivarad a)põllumajanduslikud (tootmishooned, masinad ja seadmed); 54 b)põllumajandusvälised (tööstuse, ehituse jm); c)üldmajanduslikud s
Kreeta kige esinduslikum loss, see kolmekordne ehitis paiknes 20 000 m2 suurusel pinnal. Lossis oli kolme erinevat tüüpi ruume: 1)valitsejate eluruumid ja kultusruumid. Nende hulka kuulusid sisseehitatud mööbliga troonisaal, mis oli ühest küljest ühendatud kultusbasseiniga, mned kesksed kultusekohad nagu kaksikkirveste saal ja piilaritega kaunistatud keldriruum nn. piilarkrüpt; 2)hoidlad koos sinna juurde kuuluvate ruumidega (kreeta palee oli vahetuskeskus); 3)töökojad ja materjalilaod (nt. pronksivalukoda, kangrutöökoda, keraamikatöökoda, veinivalmistamis-ja llepruulimiskojad). Paleedel oli hästikorrastatud veevärk. Paleedel oli 17 hästisäilinud veevärk. Külm vesi juhiti marmorplaatidest veejuhet mööda lossi (marmor andis omalaadse külmkapiefekti),säilinud on vannitube. Ehitusmaterjalina kasutati nii kohalikku kui ka sissetoodud materjali. Fassaadid, müürid,
Oma väikesed laod olid ka käsitöölistel, sest nad pidid säilitama erinevate materjalide varusid, mida kasutati valmistoodete meisterdamiseks. Käsitööliste väikestest materjaliladudest arenesid hiljem, industriaalsele tootmisele ülemineku ajal välja toot- misettevõtete materjalilaod. Renessansiajal hakkasid hollandlased vedama meritsi suurtes kogustes vürtse Indiast. Kui laevatäis ehk mitukümmend tonni maitseaineid jõudis Rotterdami sadamasse, tuli seda enne kaup- meestele müümist sadamas ladustada. Nii tekkisid keskajal esimesed laohooned ka sadamatesse,
annaabi.ee 
