selgitamine, mida soovitakse hõivata.( Sihthind on turul nõudluse pakkumise tulemusena kujunenud müügihind, millega kliendid on prognoosidest lähtuvalt valmis ostma eelarvestatud koguse tooteid). KULUDE KAJASTUMINE ETTEVÕTTE FINANTSARUANDLUSES. . Traditsiooniliselt on Eesti ettevõtetes kasutatavad kulude klassifikatsioonid lähtunud EV Raamatupidamise seaduse kasumiaruande skeemidest 1 ja 2. Skeem 1 on üles ehitatud nn. kuluressursi kasutamise järgi, liigitades kulud tooraine- ja materjalikuludeks, tööjõukuludeks, energiakuludeks kulumiks jne. Skeem 2 on üles ehitatud aga nn, kulufunktsiooni järgi - realiseeritud toodete kuluks, turustuskuluks, üldhalduskuluks, arendus-kuluks jne» Nimetatud kasumiaruannete skeemide kulude liigitus! on täpsemalt käsitletud EV Raamatupidamise Toimkonna poolt 1995.a. välja antud Raamatupidamise juhendites nr. 6 - 7. Mõlemad kasumiaruande skeemid vaatlevad ettevõtte kui terviku tulemusi tulude, kulude ja kujuneva kasumi osas
Nt. 30 nulliga lõppev koodifunktsioon näitab, et tegu on ilma alljaotuseta konstruktsioonidega (3) 9-ga lõppemine näitab, et tegumist on karkassi eri. konst. TALO-80 on võimalik 4 kohalist koodi veelgi laiendada 2321 kandva põranda sarrusetöö 2321 020 - kandva põhisarrus 2321 040 - kandva vungisarrus Kuluartiklid. Töökulude hulka loetakse otsesed ja kaudsed hüvitised, mida ehitaja maksab temaga töösuhtes olevatele ehitusplatsi tunni- ja käsitöö palgalistele töölistele. Materjalikuludeks loetakse ehitajate poolt hangitud mitu detailidele tehtud kulutused, milles ei sisaldu tarnijale tööplatsil tehtav tööpanust. Alltöövõtukulud võõrad teenused välistele ettevõtetele ehitusplatsil tehtud tööde eest makstavad kompensatsiooni. Omad teenused ettevõtte sisesed arveldused, mida nim. sisemiseks rendiks. Muud kulud kõik kulud, mis eelnevate alla ei kuulu nt. üürid, kuupalgaliste töötajate kulud. TALO-90 vt. edasi Lk 11 teine pool
toodeta, ei osteta, ei transpordita või ei käsitleta laos mingil viisil. 92 Otsekulud on enamasti muutuvkulud ja üldkulud tavaliselt püsivkulud. Mõlemil juhul eksisteerib ka erandeid. Materjalikulud on kulud, mis on seotud ostetud tooraine, komponentide ja materjalidega. Materjalikulud omakorda jaotatakse muutuvaiks materjalikuludeks ja püsivaiks materjalikuludeks. Muutuvad materjalikulud on ostetud materjalide tasutud või tasumata väärtus, millele on lisatud üldjuhul transpordikulu. Samuti on muutuvaks materjalikuluks oma ettevõttesiseselt toodetud komponentide ja materjalide kulu. Püsivad materjalikulud on: · tarnijate haldamise kulud · ostmise kulud · varude omamise kulud · ostetud materjalide ja komponentide vastuvõtmise ning kontrollimise kulud Kogukulud Tooteühiku kulud
muutuvkulud need kulud, mis ei teki kunagi siis, kui midagi ei toodeta, ei osteta, ei transpordita või ei käsitleta laos mingil viisil. Otsekulud on enamasti muutuvkulud ja üldkulud tavaliselt püsivkulud. Mõlemil juhul eksisteerib ka erandeid. 117 Materjalikulud on kulud, mis on seotud ostetud tooraine, komponentide ja materjalidega. Materjalikulud omakorda jaotatakse muutuvaiks materjalikuludeks ja püsivaiks materjalikuludeks. Muutuvad materjalikulud on ostetud materjalide tasutud või tasumata väärtus, millele on lisatud üldjuhul transpordikulu. Samuti on muutuvaks materjalikuluks oma ettevõttesiseselt toodetud komponentide ja materjalide kulu. Püsivad materjalikulud on: tarnijate haldamise kulud ostmise kulud varude omamise kulud ostetud materjalide ja komponentide vastuvõtmise ning kontrollimise kulud
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR dushalduse jms kulud. Materjalikulud on kulud, mis on seotud ostetud tooraine, komponentide ja materjalidega. Materjalikulud omakorda jaotatakse muutuvaiks ja püsivaiks materjalikuludeks. Muutuvad mater- jalikulud on ostetud materjalide tasutud või tasumata väärtus, millele lisatakse tavaliselt logistika- kulu. Peamise osa logistikakuludest moodustavad veokulud. Samuti on muutuvaks materjali- kuluks ettevõttesiseselt toodetud komponentide ja materjalide kulu. Püsivateks materjalikuludeks