4. Tellimuse poolt juhitava tootmise korral on tegemist kindlale kliendile valmistatavate toodetega, millel on vahelduv nõudlus ja pikk tarneaeg. 5. Läbimisaja lühendamine mõjub positiivselt klienditeeninduse tasemele, ettevõtte logistilistele kuludele ning paranevad firma majanduslikud näitajad. 6. ABC analüüsimise tulemusena viiakse läbi rühmitamised ja saadud rühmadele rakendatakse neile sobivaid juhtimispõhimõtteid. 7. Materjalijuhtimise eesmärgiks on vähendada läbiminekuaega ja vältida lisaväärtust mittetootvat tööd kogu väärtusahelas, mitte ainult selle ühes lülis. 8. Selleks, et õige materjal liiguks varudest protsessi õigel ajal ja õiges koguses, kasutatakse kanban süsteemi. Kanban süsteem elimineerib raiskamise ning piirab töös olevate ülesannete hulka.
pakendamine ja komplekteerimine ning klienditeenindus nõudlusele *tarbija häält kuuleb ainult reklamatsioonide kaudu 4. Mis erinevus on logistilise keti ja tarneketi juhtimise 12. iseloomustage matrjalihaldamise ja füüsilise jaotuse vahel? keskset arengufaasi. Logistiline juhtimine on kitsam tegutsemine- tarneketi osa mis 3)Materjalijuhtimise ja füüsilise jaotuse keskne a-etapp: algas 70- planeerib, realiseerib ja kontrollib infovoo liikumimist ning selle 80ndail. Keskenduti operatiivsele tegutsemisele, vaadeldi kordineerimist ja optimeerimist. logistilises ketis toimuvat kui tervikut. Firma tegevust vaadeldi 5. Keda väärtustavad oma logstika definitsioonides ühtse ketina, integreeritult ja protsessina. Firmad mõistsid, et ameeriklased
ning defektide parandamise kulud). 7. Töötlemisega seotud kaod (on tingitud ülemäärase võimsuse ja täpsusega masinate rakendamisest). 8. Operatsioonidega seotud kaod (tulenevad niisuguste meetodite kasutamisest, mis halvendavad toodangu kvaliteeti, kahjustavad detaile ning nõuavad lisatööd). MATERJALILOGISTIKA Logistiline materjali juhtimine sisaldab müümist, ostmist ja tootmist. Materjalijuhtimise kaks osa praktikas on kaubasaadetiste saamine õigesse rütmi ja pideva tasakaalu säilitamine ostude või tootmise ja müügi vahel. Ladusid võib jagada kaheks: kasutusladudeks ja tagavaraladudeks. Kasutuslaoks nimetatakse, kui kaupade transport kahe firma vahel on organiseeritud nii, et müüjalt saabuv partii on koguselt kliendi hetkevajadusest suurem, jääb osa kaupadest natukeseks ajaks lattu. Tagavaralao all mõeldakse, kui ladustamisel tekib ebakindlustunne. Kliendid
konkurentsiolukorda, kaubanduse arendamine ja mitmekesistamine, kauba kättesaadavuse kindlustamine kesk-, piirkondlike ja kohalike ladude lisamisega, tegevuskeskne organisatsioon, füüsilise jaotuse arendamine. Kuid levinud oli endiselt seisukoht, et heal firmal peab kaup alati laos olema, laod on jõukuse mõõdupuu, inflatsioon korrastab laokulud, hea tegutsemisvõime eeldab suuri ladusid ja odavam on osta suurte koguste kaupab. 3) Ettevõttesisese integratsiooni etapp (materjalijuhtimise ja füüsilise jaotuse keskne etapp) - selle etapi alguseks loetakse 70.aastaid Ameerika ja 80. aastaid Euroopas. Etapp algas siis, kui logistikasse kaasati materjalijuhtimine. TOORAINE ALLIKAS TOOTMINE LÕPPTARBIJA Keskenduti operatiivsele tegutsemisele, logitilisele tervikstruktuuri arendamisele ei pööratud erilist tähelepanu. Kulude juhtimine muutus oluliseks. Firma tegevust hakati vaatama ühtse ketina, integreeritult ja protsessina
Kontseptsiooni arendati välja ja täiustati 1960.–1970. aastatel ja 1980. aastatel kasutasid seda paljud USA-s ja Euroopas tegutsenud ettevõtted. MRP süsteem on peamine planeerimisvahend tarneahela juhtimiseks, ühendades mater- jalide ostmise materjalide ning tootmise haldamise ehk materjalijuhtimise (materials manage- ment) funktsiooniga. MRP on arvutipõhine tootmise ja materjalijuhtimise ning varude kontrolli süsteem, mille peamine ülesanne on materjalivaru optimeerida. MRP lähtub eeldusest, et kui on teada, millist valmistoodet toota, on ka teada, kui palju ja
annaabi.ee 
