· Reklaam annab teavet,aga meelitab ostma ülearust. REKLAAMI HEAD KÜLJED: · soodustab uute ja paremate toodete väljatöötamist · on ajakirjanduse suur tuluallikas · soodustab konkurentsi ja hoiab hinnad madalamad. · levitab vajalikku teavet tervisekäitumise,vastavate toodete,teenuste kohta · teeb kauba leidmise hõlpsamaks. REKLAAMI HALVAD KÜLJED: · on liiga palju · muudab inimesed liiga materialistlikuks · soosib tarbimist · rikub emakeelt · kinnistab stereotüüpe · tekitab uuse soove ja vajadusi · INFLATSIOON-raha väärtuse langus,millega kaasneb hindade üldine tõus. · DEFLATSIOON-hindade langemine ehk raha väärtuse tõus. · Kallimate esemete,teenuste jaoks tuleb rohkem raha koguda.Selle jaoks on hea omada panga krediit-või järelmaksukaarti.Lihtne on küll nii osta kui tegelikutl rah poegi.Paraku tuleb hiljem nende eest rohkem maksta .
saanud noor kunstnik siiski nende stiilidest midagi juurde. Ajapikku lõi Friedrich endale sobivad tehnikad ning taasavastas huvi Saksamaa maastike vastu. Laialdasemalt tuntud mõjutajad Kuigi nende stiilid erinesid märgatavalt, olid Friedrich, J.M.W Turner ja John Constable üksteisest mõjutatud. Romantilise maastikumaali maalijatena, kasvas iga kunstnik üles ajal, mil ühiskond oli muutumas materialistlikuks. See aitas neil leida suuremat kontakti loodusega. Turner ja Friedrich maalisid tihti mägesid, mis olid ümbritsetud uduga. Maastikumaalijate seas oli see üks meelisobjektidest. Friedrichi maalid olid aga tehnilisemad kui Turneri omad. 8 KOKKUVÕTE Caspar David Friedrich muutis maastikumaalide nägu oma intensiivse ja emotsionaalse keskendumisega loodusele. Friedrichi jaoks ei olnud loodus lihtsalt taust, millega täita portree
lähenemistele. ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse võimu, domineerimise, ideoloogia ja konflikti mõistete kaudu. eesmärk paljastada meedia negatiivset rolli. Baas ja superstruktuur ühiskonna majanduslikku baasi käsitletakse kui jõudu, mis determineerib kõik muu, st superstuktuuri, sh sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse teadvuse. > see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi käsitlus kui ajalooline materialism Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise kaudu valitsev klass saab levitada oma ideid ja vaateid ning vältida alternatiivsete ideede levikut. Massimeedia toimib töölisklasside suhtes valeteadvuse tootjana. meedia sisu ja sõnumite tähendus on põhiliselt determineeritud meediaorganisatsioonide
3. Klassivõitluse, kui inimkonna ajaloo aluse. Orjandus orjapidaja -ori Feodaalkord aadel- pärisori Kapitalism kodanlus-töölisklass Kommunism- klassideta ühiskond Marxi teooria on esmakordne, kus kogu inimühiskonna ajalugu on näidatud vastuolude resultaadina. Marxi panus oli selles, et ta läks kirjeldamiselt tõestuseni . Ülemineku tõestuseks võttis kasutusele "eituse eituse" kategooria, st vana eitamine uue poolt. Ise nimetab oma filosoofiat materialistlikuks dialektikaks. Põhiteos "Kapital ". - Omaaegne ühiskonna kriitika. Marx'i eluküünal kustub kui ta asub klassimõistet avama. Allesitatud klassikontseptsioon on kokku pandud Lenini poolt Marx'i seisukohtadele tuginedes. Suhetest lähtuv stratifikatsiooniteooria. Klassi tunnused: Klassid suured inimeste rühmad, kellel on erinev: 1. koht ühiskondlikus tootmises; 2. suhe tootmisvahenditega; -- omandisuhted (ori orjapidaja omand) 3
Suured rõivatootjad saavad ise kujundada mingil määral oma moe, sest neil on väga tugev reklaami töö, mis mõjutab inimeste ostu käitumist. Kuid väiksematel ettevõttel rõivatööstuses on raskem mitte moega kaasas käia ja erinevaid riideesemeid teha, kuna nõudlus on ikkagi just pigem selle järgi, mis on moes. 3.Inimene, kes on väga teadlik ja teadvustab endale toodete soetamisel ja teenuste soetamisel, siis ei suuda turundus liiga materialistlikuks asja ajada. Kahjuks peab tõdema, suurem osa inimesi ei teadvusta endale asjade ja teenuste soetamisel endale miks, milleks ja kuidas ikka seda vaja oleks. Teevad liiga impulsiivseid oste just turunduse taga järel. Seega soetavad liiga palju tooteid ja teenuseid endale, mida tegelikkuses vaja ei lähe ja ühiskond on teinud oma mõjutuse, et mida rohkem ja kaasa aegseid asju on, seda paremini kuulud ühiskonda. 4
Aristotelese järel andsid just nemad antiikmaailmas suurima panuse formaalse loogika arengusse. Kuid kokkuvõttes oli stoikute õpetuse huvikeskmes siiski mitte teadmine kui selline, vaid eelkõige ikkagi see teadmine, mille alusel oleks võimalik teha eetilisi valikuid. Loogika pidi looma epistemoloogilised alused eetilisele õpetusele. Stoikute füüsika. Eespool juba kõne all olnud ontoloogilise põhiteesi – kõik, mis on, on kehaline – alusel võiks stoikute õpetust nimetada materialistlikuks. Selles kehalises olemises eristavad stoikud kahte vastandlikku poolust: aktiivset, toimivat alget ja passiivset, vastuvõtvat alget. Esimest nimetasid nad logos`eks või jumalaks või jõuks, teist aineks (hyle). Kuid need vastandlikud poolused olid nende arusaama kohaselt vaid ühtse olemise suhteliselt iseseisvad aspektid, mis ei esine kuskil teineteisest lahutatult. Stoa õpetus on monistlik – ühe alge õpetus. Toimiv jumalus ei ole mitte täiesti ainest lahutatud,
annaabi.ee 
