Nt: põletus – kohe, pleegitus – 1a (lavatsite peale); maamatus (laibamatus) – väga kaua. - Dualistlik-pluralistlik eksistentsi idee: vaime on mitu 1. Kehahinged – seotud inimese füüsiliste võimetega ja ka psüühilised võimed 2. Vabahing ehk ringhind – tavalised unenäod 3. Lahushinged ehk puuhinged 4. Teisik - tagurpidi väeloom, inimese hing mis materialiseerib end teiste olendite kaudu. 4 ja 5 ärkveluned, kus inimene saab juhtida unenägusid. 5. Väeloom ehk teise olendi hing 6. Väed, õnned +, lamba või sea õnn ei tegele kaalika kasvatusega 7. Vead – jänesemokk, tedretähnid 8. + märgiga õnnistu – õnnistu on õnnistaja hing, - märgiga on needus. 9. Üldhinged; maaema, teavaisa. Esimene kevadine äike.
vahel. Võõrandumise mõiste – lähtub Marxist. Marx kirjutab töö võõrandumsisest – kahtles Hegeli teesis, et igasugune materiaalne elu on paratamatult võõrandunud, sellega ei nõustu ja leiab, et mitte alati ei pea materiaalne elu olema võõrandunud. Marx: võõrandumine tekib, sest inimese tegevus ei maksa olla kooskõlas inimese loomusega. Inimese loomus on olla töötegija. Kui inimene saab teha täisväärtuslikku tööd, ei ole inimene võõrandunud, kui inimene materialiseerib oma kavatsused, nt tarbekunstnik, aednik vms. Tööjaotus paratamatult toob kaasa selle, et inimesed ei saa teha täisväärtuslikku tööd, vaid osatööd, töötulemust ei tea keegi. Selline inimene on osainimene mitte täisväärtuslik, sest täidab tööst mingi lõigu ja seetõttu on inimene võõrandunud. Kui inimene teeb tööd palga pärast, on töö võõrandunud. Marxist lähtuv Marcuse ütleb: kaldub arvama, et instinktid on muudetavad. Teine Marcuse raamat „Ühedimensiooniline
Ta on majandusteoreetik, filosoofiliselt on ta pealiskaudne, ebaselge. Võõrandunud töö. Tema uurimustest üks paeluvamaid on võõrandumise analüüs, filosoofiliselt kõige hiilgavam töö. Tema lähtekohaks on tegutsev, meelelisse reaalsusesse lülitatud inimene. Inimene asub maailmas ja on looduse osa. Tööl on Marxi jaoks filosoofiline tähendus, töö juurde kuulub tõeline, piiritu inimlikkus. Hegel oli esimesena mõistnud, et just töö konkretiseerib ja materialiseerib inimese tegevuse. Töö kaudu inimene loob iseennast. Ta kritiseerib Hegelit, kes tema arvates tunnistab tööks vaid vaimse töö. Inimese võõrandumine on Marxile võõrandumine tööst. Inimene ei võõrandu ainuüksi oma tööst, vaid k kaasinimestest, maailmast, iseendast. Võimalus inimlikuks eluks kaob. Hegeli käsitluses sünnitab võõrandumist ennekõike teadmatus. Marx usub, et inimeste teadvus ei määra nende
Looming- Peamiselt kirjutas ta kriitilisi artikleid ja jutustusi ajalehtedele. Kasvatuselt ja iseloomult oli ta valmis kujunema selliseks kirjanikuks, kes räägib ka eurooplastele arusaadavas keeles. Kõige rohkem meeldis talle süüvida salapärasustesse- see tegigi temast detektiivkirjaniku. Poe puhul omandas fanatastiline salapära materials mõõtme. Poe novellis puudub süzee, seda asendavad tajumused, eelaimdused, järjest süngemaks muutuv õhustik. Kirjanik materialiseerib nägemusi ja unenäusid, need muutuvad tema novellides reaalsuseks. (,,Kaev ja pendel,,) Muistsetest uskumustest saavad süzeed (,,Must kass,,). See on tema viis tungida inimene psüühikasse, näidata selle vapustusi ja vastuvõtlikkust hirmutundele. Poe süüvitab teadvuse sügavustesse ja püüab hirmu eemale peletada, kasutades selleks metafoorseid süzeesid. Poe metafoorirohked novellid on lähedased tema luulele ja eelkõige kuulsala luuletusele ,,Ronk,,
annaabi.ee 
