" Vahetult tajutakse vaid ideesid, ideed aga ei saa eksisteerida väljaspool hinge. Asjade (ideede kogumite) olemasolu seisneb nende tajutavuses. See seisukoht ongi tuntuks saanud ladina keele vahendusel: esse est percipi ( ehk `olemas olla tähendab olla tajutav'). Tähendab, majad, mäed jne on olemas ainult selles mõttes, et neid tajutakse või on võimalik tajuda. Berkeley suunas oma filosoofia metafüüsikute vastu, kes loovad oma kujutlustes maailma asju, mida seal ei ole. Ta materdas metafüüsikat keelefilosoofia vahenditega, öeldes et: 1. Inimesed kasutavad sageli selliseid keelelisi väljendid, millel puudub konkreetne sisu. 2. Me ei valitse oma keelt, vaid meile on omane langeda ebamäärasuse küüsi ja ajada intellektuaalset loba. 3. Tegelikult ei pruugi mingit nähtust või asja olemaski olla, mida mingi mõiste tähistab. Berkeley põhimõtted Tema põhiväide on, et iga üksik objekt on vaid idee meie endi meeltes, iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum
Horst Rippert end allatulistajaks. Pildid on autor ise raamatusse joonistanud. Ta pühendasin selle raamatu täiskasvanule. Tal on selleks tõsine vabandus: see täiskasvanu oli ta parim sõber, kes tal elus on olnud on ka teine vabandus: see täiskasvanu suudab kõike mõista, isegi lastele kirjutatud vabandust ja on veel kolmaski vabandus: see täiskasvanu elab Prantsusmaal, kus ta kannatab külma ja nälga. Peatükkide mõtted: 1. Et keegi teine materdas ta maha ning sellepärast ta enam ei tahtnud joonistada e. ära materda teist inimest maha kui sul pole selleks mõjuvat põhjust. 2. Igal inimesel on õigus oma mõtlemisele ,tegemistele jne. 3. Otse edasi ei sa kuigi kaugele minna. 4. Õige sõber on see kelle peale arvuliste näitajate tead ja tunned ta huvisi ja tegevusi. 5. Kontrolli oma tegusid, kunas mida sobilik teha on. 6
põhilises suunas: peaaegu idamaise olemusega pieteedisõltuvus ja sügav tung ning reibas valmisolek tuua välja vasuolusid. Kierkegaardi esimene teos ilmus 1838 aastal, oma loometee alguses võib märgata üht iseloomuomadust, mis on tähtis kogu ta loominguprotsessi jaoks. Ta ei olnud nimelt kõigest kristlikust armastuseideaalist hoolimata humaane natuur. Ta nägi kerge vaevaga oma terava mõistuse tõttu kõrvalekaldeid ideaalist ning materdas need naeru ja pilkamisega maha, ilma et oleks tõsisemalt proovinud näha asja vastaspoole mätta otsast. 4 Kierkegaard püstitas ülesande, mida kogu tema kuulsaim teos „Emba-kumba“ püüab lahendad; see ülesanne on kahetine: 1) Hävitada mineviku kahetähenduslikkus, lüües just seda kohta, kus see kahetähenduslikkus arvab olevat oma tugevuse. 2) Kindlustada ja väärtustada
Hegel oli objektiivne idealist, kuna ta uskus, et eksisteerib maailma absoluutne idee. Hegeli filosoofia avaldas suurt mõju Karl Marxi töödele. SAKSA MATERIALISM LUDWIG FEUERBACH (18041872) Õppis teoloogiat, kuid temast sai usu vastane. Tegeles peamiselt religiooni kriitikaga. Väitis, et religioon muudab inimese passiivseks. Pidas tähtsaks tegelemist antropoloogiaga = õpetusega inimesest. Feuerbach oli pärast idealistide võimutsemist esimene filosoof, kes tugevalt materdas religiooni. Feuerbachi materialism oli eriti hinnatud Karl Marxi poolt. KARL MARX (18181883) Põhiteos ,,Kapital". Kirjutas 11 teesi Ludwig Feuerbachi kohta. 11. tees: ,,Filosoofid on maailma ainult mitmeti tõlgendanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta." Ülesande püstitust võib pidada õigeks, kuid mitte Marxi pakutud lahendusteed. Marx leidis, et idealism on abstraktsioon ja ei peegelda tegelikkust õigesti, sest filosoofia peab tegelema materiaalse maailma nõuetega
suurtükipauguna mürtsudes tagasi ja lõi all tänaval veel hulga kaltsakaid jalust maha, kes hirmsa kisaga püüdsid kõrvale hüpata. Uhe viivuga oli osa kirikuesisest platsist tühi. Lõhkujad jätsid ukse kus seda ja teist, kuigi neil ukse sügava võlvi all midagi karta polnud, ja isegi Clopin taganes kirikust aupaklikku kaugusse. «Pääsesin veel terve nahaga!» karjus Jehan. «Ma kuulsin ainult vihisemist, kuradi pärast! Aga Pierre Materdaja materdas palk siiski surnuks!» Raske on kirjeldada seda hirmu ja ehmatust, mida see palk hulgustesse sisendas. Nad vahtisid tükk aega üles õhku, see puutükk kohutas neid enam kui kakskümmend tuhat kuninglikku ammukütti. 402 «Saatan! See lõhnab nõidusest!» urises mustlaste hertsog. «Kas tõesti kuu selle halu alla viskas?» tähendas Andry Punane. «Kes teab,» arvas Fran^ois Chanteprune, «öeldakse, kuu olevat jumalaema sõber!» «Tuhat paavsti, teie olete kõik tolvanid
annaabi.ee 
