kogemata Mari. Andrese vägivallatsemine koera kallal Andres ei kartnud haiget teha. Ta peksis perekoera jõhkralt kui teada sai, et Pollo oli jälle linnupesade kallal käinud. “Üks malakas teise järel lendas tükkideks. Iga natukese aja pärast hüüdis Andres Indrekule: “Lõika uus!” ning uuega tuli ka nagu uus hoog kätte. Mitmel korral jäi koer uimaseks maha, aga natukese aja pärast toibus ta uuesti ning siis jätkati materdamist.” Andres pannakse tööd tegema Andres olid tugev poiss ja tööd ta ei kartnud. Kui noor Andres 14 sai, siis otsustas ta isa ilma sulaseta läbi ajada ja ta sulase tööd tegema panna. Vastupidiselt Marile arvas Andres, et ta poeg on selleks tööks juba piisavalt vana. Andres uskus, et poeg on selle töö jaoks piisavalt tugev ja töökas. “Ega ta mõni peru sälg ole, keda ei või enneaegu aiste vahele panna,” vastas Andres.
Ühe teise kirjelduse kohaselt olid aga mängijad "kamp ohutuid hulle, kes lõbustasid end üksteisele vastu sääri tagumisega, kuid publikule suuremat kahju ei tekitatud". Mängureegleid hakati üldiseks järgimiseks kirja panema tollases poeglaste internaatkoolides. Muidugi oli igal koolil oma ettekujutus mänguväljaku mõõtmetest, palli suurusest ja kujust, samuti sellest, kui palju tohiks palli käega puutuda ja kas sääreluude materdamist lubada või mitte. Iga jalgpalliklubi võttis omaks talle kõige sobivamad reeglid. Kõige esimene klubi (mitte kool ega ülikool) oli Sheffieldi klubi, mis moodustati 1857. aastal. Klubi liikmed võtsid vastu 11 reeglist koosneva määrustiku. Arvatavasti pärinesid need reeglid tollastes koolides ja Cambridge'i ülikoolis kasutusel olnuist. Kätega tõukamine oli lubatud, aga jalaga säärte pihta löömine ja jala taha panemine aga mitte. Ka pall käes jooksmine oli keelatud
Kõik peab sobima ja kõik kõigiga leppima ja kõiki aksepteerima, teisi töötajaid peab toetama ja innustama, see on õige juhi eesmärk- saada firma toimima. Ma tean et on möödapääsmatu et kõik inimesed üksteisele meeldiksid ja läbi oma vahel saaksid aga prooviksin oma firmas küll asjad paika panna nii et ei tekiks vihkamisi ja rivaalitsemist. Olen kogenud oma eelmistes töökohtades ühte või teise esiletõstmist ja teiste materdamist ja see on väga masendav. Tööl käimise isu kaob, kellele ikka meeldib igapäev astuda ussipessa. Vältimaks sellist olukorda tööjuures korraldaksingi juhina ühiseid väljasõite, organiseeriks ühiseid ettevõtmisi ja kindlasti kaasaksin kõik arutellu, kuhu minna ja mida teha, et kõigile sobiks kuupäev ja tegevus ise. Tuues näiteks oma töökoha suvepäevad, kus olid kõik kohal, iga kaupluse personal, juhatajad, juhid. Kõigil
Ühe teise kirjelduse kohaselt olid aga mängijad "kamp ohutuid hulle, kes lõbustasid end üksteisele vastu sääri tagumisega, kuid publikule suuremat kahju ei tekitatud". Mängureegleid hakati üldiseks järgimiseks kirja panema tollases poeglaste internaatkoolides. Muidugi oli igal koolil oma ettekujutus mänguväljaku mõõtmetest, palli suurusest ja kujust, samuti sellest, kui palju tohiks palli käega puutuda ja kas sääreluude materdamist lubada või mitte. Iga jalgpalliklubi võttis omaks talle kõige sobivamad reeglid. Kõige esimene klubi (mitte kool ega ülikool) oli Sheffieldi klubi, mis moodustati 1857. aastal. Klubi liikmed võtsid vastu 11 reeglist koosneva määrustiku. Arvatavasti pärinesid need reeglid tollastes koolides ja Cambridge'i ülikoolis kasutusel olnuist. Kätega tõukamine oli lubatud, aga jalaga säärte pihta löömine ja jala taha panemine aga mitte. Ka pall käes jooksmine oli keelatud
uudsete faktide avastamiseni; degenereeruva programmi puhul aga fabritseeritakse teooriaid ainult selleks, et neid teadaolevate faktidega sobitada. – nt marksism ,kus teooriad meisterdati valmis alles pärast sündmusi. Et ei varjataks tõsiasju, siis pole sugugi ebaaus jääda degenereeruva programmi juurde ning tunnistada selle degenereerumist, püüdes muuta seda progresseeruvaks. Popperile vastukaaluks – kriitika ei pea veel tähendama kiiret maha materdamist, programmid võivad saada tuule tiibadesse alles aastate pärast. Vihalemm Lakatos jagab pigem popperi seisukohta, et teadus on ikkagi vigadele allutatud sõdikas lähenemine tõesele pildile maailmast. Ei meeldi aga Kuhni eitav suhtumine tavapärasesse arusaama. , mille järgi teaduse areng on vaadeldav liikumisena objektiivse tõe poole. Lakatos üksnes hindab rohkem teaduse ajalugu ja väljakujunenud teooriaid, kui et pakub mingisuguseid vahendeid heade teooriate välja töötamiseks.
annaabi.ee 
