1. Millisele ajakirjanduse kahele olulisele ülesandele viitab kolumnist A. Lobjakas? Selgita kahe näitega tekstist. 14. märtsil 2014 a. Postimehes avaldatud A. Lobjakase arvamusartikkel „Kungla mehed“ kirjeldab ajakirjanduse kahte olulist ülesannet ühiskonnas. Esiteks, võimu kritiseerimine, millele viitab järgnev lauseosa 1. lõigus: „/…/ kehvalt töötavat silindrit (poliitikuid) materdab oma igapäevast leiba ausalt teeniv ajakirjandus ning kokkuvõttes võib mootor nii päris kokku joosta.“ Teiseks, ühiskonna infoga varustamine ja rahva toimuvaga (artiklis põhirõhk poliitmaastikul toimuv) kursis hoidmine, mida võib välja lugeda 2. lehel olevalt rasvaselt väljatoodud kahest lausest: „Karmid küsimused on õigustatud ja selgus ühiskonna jaoks vajalik kui arstirohi. Ajakirjandus on poliitika sanitar – ega saagi tänapäeva Eestis suurt midagi muud olla
konnasilmade ning Laidoneri ajal korstnasse kirjutatud kümne aasta pärast. Naine lahkub lauast. · Üks lese arstidest oli naiselt küsinud ega ta juhuslikult Mania grandiosat põe? Vastuseks halab naine haigustest, mida ta põdenud on ning mida ka kindlasti hetkel põeb. · Autor ei tohi lahkuda oma kangelase juurest mitte kunagi ning mitte kuhugi, olgugi et polkovniku lesk talle vastumeelne on. · Lesk on hoos ning nüüd materdab ta juba tütretütre kavaleri, kes tema silmis on lihttööline, poisil olevat viis miljonit maksalutikat ning naisele jääb arusaamatuks see, mida tahab selline lihttööline POLKOVNIKU LAPSELAPSEST. Tütretütrel on pisarad silmis, ta soovib kohe lauast lahkuda, kavalerile pakub aga jutt huvi, ta tahab veenduda, et lese soositud väimees oli ikka tõesti kroonut teenimas. Noorpaar lahkub, lesk tunneb suurt solvatust.
solvab teda konnasilmade ning Laidoneri ajal korstnasse kirjutatud kümne aasta pärast. Naine lahkub lauast. Üks lese arstidest oli naiselt küsinud ega ta juhuslikult Mania grandiosat põe? Vastuseks halab naine haigustest, mida ta põdenud on ning mida ka kindlasti hetkel põeb. Autor ei tohi lahkuda oma kangelase juurest mitte kunagi ning mitte kuhugi, olgugi et polkovniku lesk talle vastumeelne on. Lesk on hoos ning nüüd materdab ta juba tütretütre kavaleri, kes tema silmis on lihttööline, poisil olevat viis miljonit maksalutikat ning naisele jääb arusaamatuks see, mida tahab selline lihttööline POLKOVNIKU LAPSELAPSEST. Tütretütrel on pisarad silmis, ta soovib kohe lauast lahkuda, kavalerile pakub aga jutt huvi, ta tahab veenduda, et lese soositud väimees oli ikka tõesti kroonut teenimas. Noorpaar lahkub, lesk tunneb suurt solvatust.
täpselt samamoodi, sest ka temal on pahed. Ta arvab endast liialt palju, sest tema mõttes on kõik inimesed peale tema enda perekonna, allakäinud ning silmakirjatsejad.Mina ei kasvanud liiga ruttu suureks, kuid võin öelda, et minu maailmavaade on rohkem arenenud kui enamusel mu eakaaslastel. Igal inimesel on oma pahed, ning ma ei ole parem, kuid ma ei pea ennast teistest paremaks nagu Holden seda teeb. 3.Holden on inimene, kes ühel hetkel vihkab ning materdab oma sõpru ning koolikaaslasi, kuid olles eemal neist, hakkab ta igatsema neid. Ta on üsna seltsiv noormees, ning suhtleb paljudega väga kergelt. Oma õpetajatesse suhtub ta austusega kuid talle eriti ei meeldi rääkida nendega, sest õpetajad kipuvad tihti talle moraali õpetama ning Holden ei kannata seda. Et pääseda pikemast vestlusest või piinlikust olukorrast, on Caulfield võimeline pisivalesid kokku rääkima. Vanematega
Oma teoses "Moraali geneolooogia" uurib Nietzsche kuidas on tekkinud moraal, mõisted "hea" ja "halb." Miks on arvatud, et "hea inimene" on "väärtuslikum" kui "halb inimene" inimkonna kui terviku seisukohalt. Äkki on vastupidi? Kõigepealt tuleb luubi alla võtta moraalsete väärtuste endi väärtus. Kas näiteks altruism on tõesti väärtus iseeneses? Või on moraal inimkonna haigus ja võimalikult ka häving, "ei" ütlemine elule? Senised moraali geneoloogid, keda Nietzsche kõvasti materdab, esindavad järgnevat mõttekäiku: alguses seostati "head" kasulikkusega. Algul mõisteti "head" seoses sellega, kellele seda tehti (kellele see oli kasulik). Hiljem unustati see headuse seos konkreetse kasulikkusega ja olukorraga ära ja hakati kõiki sarnaseid käitumisviise heaks pidama. Kuidas sai selline unustamine toimuda? Mitte kuidagi. Vastupidi, selline asi oleks pidanud järjest enam mällu süübima. Järelikult, kas miski on inimest eksitanud? Kas mitte lahtiütlemine inimloomusest
,,Tähtsusetu naine" sisaldab Wilde´i parimaid mõtteteri abielusuhete kohta. ,,Ideaalne abikaasa" on täiskasvanute muinasjutt, kus figureerib maagiline amulett varastatud teemantpross, mis elab käevõruna kaksikelu ja millel on õnnelik lõpp. See meelierutavalt absurdne, moraalselt tõsine, sügavalt sentimentaalne ja õelalt melodramaatiline näidend on eelkõige poliitika-, korruptsiooni- ja armastuseteemaline kommetekomöödia, mis materdab üht inglise elu põhilist silmakirjalikkust: avaliku edu saladus peab jääma lahendamatuks. Lõpuks avanes Wilde´il võimalus näidata, et ideaalsed abikaasad nagu ka renessansiaegsed hõbesepad võivad olla kurjategijad. Wilde kirjutas näidendeid, et panna publik naerma ja üllatuma, mitte pisaraid valama. Vajadus varjata oma seksuaalset poolt, vahendades samal ajal emotsionaalseid tõdesid, lisas tema näidenditele
keskpärasusel. Keskmises inimeses pole tugevat sisu, ta ei tee midagi ebatavalist. (Ka demokraatia soodustab keskpärasust, sest varem hoidsid eriarvamust tugevamini üleval kõrgemad aristokraadid...) Ühiskond püüab inimesi tasandada, ühtlustada rahvamassiga ning kui inimesi sellisel moel raamidesse surutakse, siis jääb inimese viimaseks energia kulutamise viisiks ja kohaks äri. (!) Inimene ei tohiks ekstsentrilisust häbeneda, kuigi avalik arvamus seda kogu aeg materdab. On tähtis anda ebatavalistele inimestele ja eluviisidele võimalikult vaba voli, et aeg võiks näidata, millised neist on juurutamist väärt. Inimese enda viis oma elu rajada on kõige parem, sest see on tema enda oma ning erinevad inimesed (erinevad geeniused) vajavad oma vaimseks arenguks ja moraalseks enesetäiustamiseks ka erinevaid eluviise ja erinevaid tingimusi. Tavade despootia on kõikjal inimliku arengu püsivaks takistuseks, sest ta on lakkamatus vastuolus
annaabi.ee 
