Mate Meriliin Lend MIS ON MATE? Mate on jook, mida saadakse taimest nimega Yerba mate. AJALUGU Yerba matet õppisid tundma Euroopa kolonistid. Materegiooni rahvas arendas mate joomisest välja rituaali, ajaviite ja identiteedi sümboli. Põhja paraguailased suitsevad mate kuivaks ning joovad seda tsitrusega härjasarvest, mida kutsutakse guamba ks. MATEPUU Pärit Paraguay Vabariigist. On väike puu. Matepuu taimed annavad igal suvel kobarate kaupa erepunaseid marju. Matepuu vajab kasvamiseks rauarikast mulda, lähistroopilist kliimat hoovihmade ja kõrvetava päikesega. VALMISTAMINE Valmistamiseks on vaja kalebasse'i (pudelkõrvitsat). Kalebass tuleb täita mate puruga ja selles ulatuses täita kalebass külma veega. Tuleb peale valada kord keema läinud vesi. 2 5 minutit peab tõmbama. Matet saab valmistada ainult külma veega ka. MATE JOOMINE
t piirab organismi nikotiinil põhinevad a võimalust hävitada *väiksemates koguste vähirakke) (ahelsuitsetamise põhj Kofeiin *valge tahkis (pulber) *kohvipuu ubades, tee C8H10N4O2 *tihedus 1,23 g/cm3 matepuu lehtedes, gua VÄGA HUVITAVAT INFOT JA *sulamist° al 227 °C pauliinia marjades. *V FAKTE: *keemist° 178 °C koguses ka nt. kakaop http://teadvusehuvi.blogspot.com/ *sublimatsioon: tahke -> ja koolapähklis 2010/01/kofeiin.html gaas *kasutatakse koos rav *molekulmass 194 g/mol need tõhusamalt mõju
puudujääke ja toimib võimsa valuvaigistina. Pehme tassitäis teeb sellest ideaalse õhtuse joogi, kuna Lapacho on looduslikult kofeiinivaba. See on rikas mineraalide ja vitamiinide poolest ja regulaarselt juues aitab see tugevdada immuunsussüsteemi. Lapacho on rauarikas ja seetõttu tõeliselt tervislik jook. Mate Mate on jook mida saadakse taimest nimega Yerba Mate (hääldatakse yair-ba ma-tay). Matet valmistatakse matepuu ehk paraguai iileksi (Ilex paraguariensis) kuivatatud lehtedest. Ilex on ladina keelest iileksi perekond. Paraguariensis, viitab tema päritolu maale: Suur-Paraguayle (Paraguay Vabariik). See on väike puu mille lähisugulane on Inglise iileks, mis on populaarne jõulupärgade valmistamisel. Matepuu taimed nagu tema põhjapoolsed sugulasedki annavad igal suvel kobarate kaupa erepunaseid marju. Marjal on väga kõva väline kiht. Palju kordi on proovitud seda taime kasvatada ka teistel
(The World Factbook, 2016) 4.2.4. Metsamajandus Mets katab 52-54% Boliivia, Peruu ja Columbia maast, 39% Ecuadori maast ja 22% Tšiilit maast (The World Factbook, 2016). Põhiliselt on Andides troopilised vihmametsad. Erinevatel kõrgustel on aga erinevad bioomid, 3000-4000 km on pilvemetsad, kõrgemal 12 paramo ja puna. Puuliikidest kasvavad näiteks matepuu, lepp, lodjapuu, kletra, veinmannia, pähklipuu, toompuu ja porss (South America, 2016). Piirkond kannatab põllumajanduse laienemise, karjamaa, kaevandamise ja metsaraie käes (Northern Andean Montane Forests, 2016). 4.3. Tööstus Tööstuses on põhilised toorained vask, tina, hõbe, plii, tsink, kuld, plaatina, smaragdid, vismut, vanaadium, kivisüsi, raud ja nafta. Metallurgia osatähtsus Andides on maailma üks suurimaid
kassitapp (Convolvulus) ja p. lehtertapp (Ipomoea). Convolvulus arvensis h. kassitapp Bataat ehk maguskartul on söödava lehtertapu (Ipomoea batatas) mugul. PÄRISASTERIIDID II e KAMPANULIIDID Selts Aquifoliales - astelpõõsalaadsed sug. Aquifoliaceae - astelpõõsalised Ilex aquifolium h. iileks Igihaljas reliktne liik llex paraguariensis matepuu Selts Apiales - sarikaliselaadsed Enamusel sug. on lahklehine kroon ja vaigukäigud, mis sisaldavad eeterlikke õlisid ja teisi sekundaarse ainevahetuse produkte. Sarikaliselaadsete hulgas on palju troopilisi ja puittaimi, eriti araalialiste sug. Araalialised erinevad sarikalistest lihtsarikate ja lihakate viljade (marjade) poolest. sug. sarikalised (Apiaceae) o Lehed: vahelduvad, liitlehed või lõhestunud lihtlehed, leheroots