aatomitest palju muutunud); e) marksistliku käsitluse järgi on konfliktis idealismiga esindanud ühte teravaimat vastuolu kogu filosoofia ajaloo vältel. 5 21.3. Teaduslik materialism See on arusaam, mille järgi maailmas ei ole mingeid muid entiteete kui need, mida postuleerib tänapäeva füüsika. Silmaga nähtamatud osakesed (aatomid, elektronid jt) on samuti materiaalsed. Ka energiat võib vaadelda mateeriana, kuna üldrelatiivsusteooria seisukohalt ei ole energia ja mateeria enam selgelt eristatavad. 6 21.4. Thomas Hobbes'i (1588-1679) materialism (kokkuvõte E. Saarinen. Symposium. Avita 2003, lk 84-85): Inimene pole midagi muud kui mateeria. Inimene on elundite liikumine. "Sest mis muud on süda kui vibu, mis muud on närvid kui mitu vibu ja mis muud on liigesed kui rattad, mis annavad liikumist edasi http://www
Aristoteles oli kreeka päritolu filosoof. Tema teaduslik pärand on rikkalik, teosed hõlmavad peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika, poliitika (politoloogia), majandusteadus, retoorika ja poeetika. Aristotelese filosoofilised põhimõtted on kasutusel ka tänapäeval. Mis meeldib minule Aristotelese filosoofias? Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Inimese puhul on võimalik mõtteliselt eristada mateeriana inimese keha, vormiks pidada aga tema hinge. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega eristab ta kahesugust olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Võimalikkusest minnakse üle tegelikkusele ning seega ollakse olemas. Näiteks pole Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. A klassis ühtegi Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlast. Küll aga käib seal 30 võimalikku selle kooli vilistlast. See mõte meeldib mulle, sest see on loogiline, kui selle üle natuke mõtlema hakata
Teiseks filosoofiaks nimetab Aristoteles matemaatikat ja füüsikat. Tema esimene filosoofia nimetati hiljem metafüüsikaks, millele järgnesid traktaadid olemisest ja tunnetusest. Aja jooksul omandas aga termin metafüüsika erilise filosoofilise vormi: nii nimetatakse olemise printsiipide ja algpõhjuste ning asjade olemuse uurimist. Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Inimese puhul on võimalik mõtteliselt eristada mateeriana inimese keha, vormiks pidada aga tema hinge. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega eristab filosoof kahesugust olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Filosoofiakategooriate võimalikkus ja tegelikkus kasutuselevõtt võimaldas Aristotelesel lahendada tekkimise paradoksi, mille oli enne sõnastanud Parmenides. Taimede ja loomade teket seletab Aristoteles loomulikke asjadena, milles endis peitub liikumise allikas
tegelikkuseks. Vormi võimalikkus on mateeria ning vorm iseenesest on tegelikkus. Vorm tegelikkusest on kehaline olemise määratlus, realiseerunud vorm. Näiteks võib tuua kuldkera. Iseenesest on see substants, ehk vormi ning mateeria ühend. Selle vormiks on see, miks ta on kera ja mateeriaks on see, mis materjalist ta tehtud on ehk kuld. Kuldkera esineb realiseerunud võimalikkusena, vormina ja kuld kuldkera võimalikkusena ehk mateeriana. Kuid ka kuld ise on realiseerunud võimalikkus, ehk vorm. Tema vormiks on see, mille tõttu ta kujutab endast kulda. Teiseks näiteks võib tuua puud. Puu kasvab alles metsas, siis on ta laua võimalikkus. See tähendab, et sellest mateeriast on võimalik realiseerida tegelik laud. Tegelikkuseks võib saada ainult see, mis võimalikkusena juba olemas on. Kui võtame mateeriaks näiteks liiva, siis sellel mateerial puudub võimalikkus saada lauaks
Karli Oruste 112918 IAPB 13 2/4 N 10.00 Raskusaste: 4 Ajakulu: 5h Aristoteles 1. teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus. 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Kõik inimesed on loomu poolest teadmishimulised. Selle märgiks on meeltetajude armasta- mine: ka ilma kasuta armastatakse neid nende endi pärast, ja teistest rohkem seda, mida saadakse silmade kaudu. Sest mitte ainult selleks, et tegutseda, vaid ka mitte...
olla mitu asja. Näiteks siis mateeria, mingi materjal näiteks on küll füüsiliselt olemas, kuid temast võib vormida mitut asja, näiteks erinevaid tüüpe kruuse. Tegelikkus on see, kui miski on omandanud füüsilise/kehalise vormi määratluse, ehk sa saad määratleda mingi asja vormi. Näiteks siis tavaline kohvikruus. Kui see kohvikruus on tehtud savist, siis savi on siin kontekstis mateeriaks. Niikaua kuni see savi on lihtsalt üks hunnik savi on ta olemas savina ehk mateeriana reaalselt ja vormina ideaalselt, kuna ta pole mingit kuju veel saavutanud. Kui sellest savist nüüd kokku teha üks kohvikruus siis omandab ta vormi. Nüüd on vorm olemas reaalselt ja seda saab määratleda, kusjuures nüüd on olemas mateeria ideaalselt. Kuna kruus on küll savist, kuid enam ei ole ta lihtsalt materjal, vaid on nüüd vormitud kruusiks.
annaabi.ee 
