Laeval oli võimla, bassein, türgi saun, raamatukogu ja seinatenniseväljak. Laevas oli kokku 4 lifti, neist kolm esimese klassi ning üks teise klassi reisjatele. Titanicu esmareis algas kolmapäeval, 10. aprillil 1912. Kapten oli Edward John Smith. Algas Southamptonist Inglismaal ning pidi lõppema New Yorkis. Esimene reis jäi kahjuks ka viimaseks. Titanic sai öö jooksul mitu hoiatust triivivate jäämägede kohta, kuid kahjuks ei võetud neid kuigi tõsiselt. Mastikorvis vahis olnud Frederick Fleet märkas jäämäge ning teatas sellest kaptensisillale. Vanemtüürimees William Murdoch andis kaks käsku: ,,Täiskäik tagasi" ja ,,Rool tüürpoordi", kuid laev hakkas kurssi muutma alles 38 sekundit pärast käsku. Vältimaks kokkupõrget, oleks olnud vaja veel vaid mõnda sekundit. Jäämägi ulatus veepiirist umbes 30 meetri kõrgusele. Jäämägi lõikas Titanicu paremasse pardasse 61 meetri pikkuse lõhe. Kapten
Reis Reis algas kolmapäeval, 10. aprillil 1912. Kapten oli Edward John Smith. Titanicu esmareis algas Southamptonist Inglismaal ning pidi lõppema New Yorkis. Titanic peatus Cherbourgi (Prantsusmaa) ja Queenstowni (Iirimaa) sadamais. Titanicuga reisis palju tuntuid ja rikkaid inimesi. Õnnetus ja päästmine Titanic oli saanud mitu hoiatust triivivate jäämägede kohta. Kapten Smith muutis selle tõttu kurssi. Titanicu kiirus oli 20,5 sõlme. Mastikorvis vahis olnud madrus Frederick Fleet märkas esimesena jäämäge ja teatas sellest kohe kaptenisillale. Vanemtüürimees William Murdoch andis käsu "Täiskäik tagasi!" ja "Rool tüürpoordi!" aga laev liikus ikka jäämäe suunas. Jäämägi ulatus veepiirist kuni 30 meetri kõrguseni. Laev hakkas kurssi muutma 38 sekundit pärast käsku. Kokkupõrke vältimiseks oleks olnud veel vaja 3-5 sekundit. Punktis 41°40' N,
Muu osa tuba oli peaaegu ääreni täis mööblit. Siin oli kõike hunnikusse kuhjatud, nii et sammu ei saanud astuda: mosaiikustega kappe, nahktoole ja vanu kellasid, mis näitasid tunde, päevi ja kuid, maa- ja taevakaartidega. Siin oli spinette, kitarre ja noodipulte, raudkaantega muistseid raamatuid, kiivreid ja mõõku, klaasist ja metallist peegleid, vaipu, patju ja kuld- ning purpurkuubi. Ja laest rippus kullatud laevamudel: mehed istusid kahes reas laevalael ja mastikorvis seisis mees punases fessis ning näitas kaugele. Meeste keskel keset tekki istus kuningas troonil, kroon peas, õun ja valitsuskepp käes. Seda mudelit vaatles Popi tihti, nina üleval ja kõht peaaegu vastu maad. See oli igatahes midagi tõelist, midagi olevat, millel oli olemusekohane lõhn. Aga selles toas oli ka palju pettust ja valet. Võiks öelda, siin oli otse viirastusi ning unenägusid. Siin oli isandaid, kes ometi polnud isandad. Oli võõraid koeri,
Muu osa tuba oli peaaegu ääreni täis mööblit. Siin oli kõike hunnikusse kuhjatud, nii et sammu ei saanud astuda: mosaiikustega kappe, nahktoole ja vanu kellasid, mis näitasid tunde, päevi ja kuid, maa- ja taevakaartidega. Siin oli spinette, kitarre ja noodipulte, raudkaantega muistseid raamatuid, kiivreid ja mõõku, klaasist ja metallist peegleid, vaipu, patju ja kuld- ning purpurkuubi. Ja laest rippus kullatud laevamudel: mehed istusid kahes reas laevalael ja mastikorvis seisis mees punases fessis ning näitas kaugele. Meeste keskel keset tekki istus kuningas troonil, kroon peas, õun ja valitsuskepp käes. Seda mudelit vaatles Popi tihti, nina üleval ja kõht peaaegu vastu maad. See oli igatahes midagi tõelist, midagi olevat, millel oli olemusekohane lõhn. Aga selles toas oli ka palju pettust ja valet. Võiks öelda, siin oli otse viirastusi ning unenägusid. Siin oli isandaid, kes ometi polnud isandad
kiivreid ja mõõku, klaasist ja metallist peegleid, vaipu, patju ja kuld- ning iial nii kaua ära olnud. Kus ta on? Kus ta on? purpurkuubi. Siis istus ta madratsile, tõmbas hänna enese ümber, kuulatas, nuuksus Ja laest rippus kullatud laevamudel: mehed istusid kahes reas laevalael ja vahetevahel tasakesi ja väristas nahka piha ümber, nagu oleks tal külm olnud. mastikorvis seisis mees punases: fessis ning näitas kaugele. Meeste keskel keset tekki istus kuningas troonil, kroon peas, õun ja valitsuskepp käes. 2 Seda mudelit vaatles Popi tihti, nina üleval ja kõht peaaegu vastu maad. See oli igatahes midagi tõelist midagi olevat, millel oli olemusekohane lõhn. Isand aga ei tulnud. Aeg kulus, juba oli keskpäev möödas, kuid ta ei tulnud. Aga selles toas oli ka palju pettust ja valet
kiivreid ja mõõku, klaasist ja metallist peegleid, vaipu, patju ja kuld- ning iial nii kaua ära olnud. Kus ta on? Kus ta on? purpurkuubi. Siis istus ta madratsile, tõmbas hänna enese ümber, kuulatas, nuuksus Ja laest rippus kullatud laevamudel: mehed istusid kahes reas laevalael ja vahetevahel tasakesi ja väristas nahka piha ümber, nagu oleks tal külm olnud. mastikorvis seisis mees punases: fessis ning näitas kaugele. Meeste keskel keset tekki istus kuningas troonil, kroon peas, õun ja valitsuskepp käes. 2 Seda mudelit vaatles Popi tihti, nina üleval ja kõht peaaegu vastu maad. See oli igatahes midagi tõelist midagi olevat, millel oli olemusekohane lõhn. Isand aga ei tulnud. Aeg kulus, juba oli keskpäev möödas, kuid ta ei tulnud. Aga selles toas oli ka palju pettust ja valet
Tähendab, sinu mees ta pole!» «Järgmine!» «Tuhat ja tuline, on sel aga molu!» «Hei, see on sulitemp. Tohib ainult nägu näidata!» «Ah see neetud Perrette Callebotte! Ta on ka kõigeks valmis!» 45 «Braavo, braavo!» «Ma lämbun!» «Vaata, vaata, selle kõrvad ei tule läbi!» Ja nii edasi, ja nii edasi. Poleks õiglane ära unustada meie sõpra Jehani. Selle nõiasabati keerus võis teda ikka veel näha üleval samba otsas nagu laevapoissi mastikorvis. Ta viskles pööraselt siia-sinna. Ta suu oli pärani lahti ja kõrist ajas ta välja kisa, mida aga ükski ei kuulnud, mitte sellepärast, et see oleks mattunud üldisse mürasse, vaid et ta terav hääl oma kõrgusega tõusis üle kuuldavuse piiri, tehes Sau-veuri * järgi kaksteistkümmend tuhat, Biot' * järgi kaheksa tuhat võnget sekundis. 2 5 Mis puutub Gringoire'isse, siis sai ta, kui esimene ma-sendushoog mööda oli läinud, jälle tasakaalu kätte