Sarnaste vormide kasutamisel peitub ka oht ühetaolisuse tekkeks. Seda aitab vältida valitud motiivide ning vormide varieerimine. Reaalses ruumis on alati olemas mingisugune taust, mis tuleb omakorda sobitada kokku olemasoleva vormiga, saavutamaks harmooniline kooskõla. Taustalise lisanduvad looduslikud nähtused, mis sageli mõjutavad otseselt terve ala kujundust. Maastikujunduslikus kompositsioonis kasutatakse järgnevaid printsiipe: proportsionaalsus ja mastaabilisus, sümmeetria ning tasakaal, rütm, kontrast, domineerivus, maitse, värvus, faktuur, valgus. Spetsiifilise vahendina lisanduvad perspektiiv ning vaated. Proportsionaalsus seostub vormi suuruse ja kujuga. Kompositsooni osad peavad teatud reeglipära jälgides olema omavahel seotud, saavutamaks terviklikku mõju. Mastaabilisus iseloomustab vormidevahelisi mõõtmevahekordi. Inimene seostab alateadlikult kõiki objekte talle tuntud suurusega. Tänu
..................................................................................3 1.4 Vormi tajumine........................................................................................................................3 2.Kujundusvõtted maastikukujunduses............................................................................................4 2.1 Kompositsiooni mõiste, põhilised kujundusvõtted- ja vahendid..............................................4 2.2 Proportsionaalsus ja mastaabilisus.........................................................................................4 2.3 Faktuur(tekstuur).....................................................................................................................4 2.4 Sümmeetria ja tasakaal...........................................................................................................5 2.5 Rütm......................................................................................................................
Kompositsiooni osad peavad olema omavahel teatud reeglipära jälgides seotud, et saavutada terviklikku mõju. Tuntuimaks seaduspäraks on nn kuldlõikeline proportsioon. See proportsionaalsus on hästi tajutav ilmselt sellepärast, et see väljendub paljudes looduslikes objektides sh inimese kehas. Kuldlõikelisel proportsioonil on vormi põhimõõtmete omavaheline suhe ning vormiosade mõõtmete suhe vormi põhimõõtmetesse muutumatu. Mastaabilisus iseloomustab vormidevahelisi mõõtevahekordi, alateadlikult võrdleb inimene objekte iseenda või mõne talle igapäevase etaloniga. Maastikukujunduses on väga oluline jälgida proportsionaalseid suhteid taimede grupeerimisel. Tüüpiline viga mis tehakse on omavahel proportsionaalselt liiga suurte ja väikeste taimede kõrvutamine nt siberi lehise ja dammeri tuhkpuu. Taimede valikul tuleb tuleb eeskätt arvestada taustsüsteemi e ümbrusega, sh juba olemasolevate taimedega
mitmeid teisi printsiipe. Siiski mis on ainult maastikuarhitektuuril on perspektiiv ning vaated, millede järgi tehakse kogu projekt. Kunstis on üheks tähtsamaks asjaks proportsionaalsus, mis on seotud vormi suuruse ning kujuga. Vaadeldes erinevaid objekte otsib silm alateadlikult mingisugust seaduspära vormis, mis muudab rohkem arusaadavamateks need elemendid, kus mõõtmed on omavahel teatud seostes. Mastaabilisus iseloomustab aga vormidevahelisi mõõtmevahekordi. Alateadlikult võrdleb inimene kõiki asju oma kogemuste baasil, võrreldes neid tavaliste igapäevaste objektide suurusega. Näitena võib tuua välja 100 meetri kõrguse maja kõrval kasvava puu, mis tundub seal kõrge maja kõrval suhteliselt väike, ent kui ta kasvab kuskil eraldi tänavaääres, siis mõjub hoopis puu inimese kõrval hiiglasena. Maastikuarhitektuuris on tähtis
annaabi.ee 
