Jan ja Hubert van Eyck Genti altar suletuna Genti altar avatuna SAKSA KUNST Matthias Grünewald Isenheimi altar Albrecht Dürer Püha Floriani lahkumine Neitsikarikas Püha Hieronymus Autoportree maastikuga Pattulangemine Paradiisist välja ajamine Ninasarvik Aadam ja Eeva Hans Holbein noorem Edvard VI lapsena Inglise kuninga henry VIII portree Cleve Anna MADALMAADE JA EESTI Lucas van Leyden Taavet mängib harfi kuningas Sauli ees Joachim Patinir Püha Hieronymus maastikus Quentin Massys Rahavahetaja ja ta naine Pieter Brueghel vanem Maastik Ikarose kukkumisega Jahimehed lumes Pimedad Talupoja Pulm Michel Sittow Taani kuninga Christian II portree Aragoni Katariina portree Arent Passer Tallinna mustpeade maja fassaad Pontus de la gardie hauamonument PRANTSUSE Chambord'i loss Blois' lossi keerdtrepp Chenonceaux' loss Jean Clouet Francois I Jean Goujon Nümfid Pariisi Süütute kaevult Jean Decourt Henry III portree Francois Clouet Francois I hobusel Austria Elisabethi portree
Tallinna Mustpeade maja fassaad Antventperi raekoda 1595 1597 MADALMAADE KUNST 16 saj. Michel Sittow Joachim Patinir Pieter Brughel Pieter Brughel Pieter Brughel vanem Quentin Massys Taani kuninga Kristjan II portree püha Hiweonymus maastikus Maastik Ikarose kukkumisega Pimedad Talupoja pulm Rahavahetaja ja ta naine 1515 1520 1558 1568 1568 1514_ P
17.10.2011 Renessanss põhja pool Alpe Devotio moderna Panteism Kristlik humanism 15 17.10.2011 Jan van Eyck. Arnolfinide abielupaar. 1434 Petrus Christus Püha Eligius. 1449 16 17.10.2011 Dirk Bouts (u. 1420 1475) Püha Sakramendi altar. 1464-68 Quentin Massys (1466/67- 1530). Rahavahetaja ja tema naine. 1514 17 17.10.2011 Mööbel Korpusmööbli juures domineerisid arhitektuursed elemendid Kirst jätkuvalt enim vajatud ja universaalne cassone cassapanca 18
kõrvalpildid. Tema kunsti suur austaja oli Philippe II. Heinakoorma triptühhon, Risti kandmine, Narrilaev · Pieter Brueghel vanem(u1525-1569)- Teda tuntakse kui talupoegade Brueghelit, armastas kujutada talupoegade elu, veidi iroonilisel/satiirilisel kujul. Talupoja pulm, Heinategu, Pimedad, Jaanuar, Jahimehed lumes, Misantroop. On teinud ka talvemaastike. · Tuntuimad Madalmaade kunstnikud olid veel van der Leyden, Ouwater, Massys, Christus jt 05.11.2012 · Saksa maalikunst: Erand on renessanss ja 20. saj algus, muidu väha kunstnikke. Kuskil 15. saj teisel poolel toimub pööre saksa maalikunstis. Sakslased võtsid eeskuju eriti Madalmaadest, aga ka prantslastelt. Uue suuna teerajajaks oli · Konrad Witz(1400-1446)- eelkõige oli tegemist maastikumaalijaga, Peetruse imetabane kalapüük. · Schongauer(1450-1491)- tema maalis hinnatakse eelkõige väikeseid pilte taüfelhen'e, Madonna
polnud tähtis; Kristuse ristilt võtmine; tuntuim portree: Hertsog Charles Südi; Van der Goes realist; mahlane maalitehnika; kuulsaim: Portinari altar (keskne stseen kuj. Jeesuslast, tiibadel Portinari ja tema naine); Van den Memling mõjutatud Weydenist, õrnem, lüürilisem, kuulsaim: Dansiki Maarja kiriku altar, väga figuuririkas viimne kohtupäev; Püha Katariina müstilise abieluga; palju Madonna pilte, nägu spetsiifiline; Massys altari pilt: Kristuse haudapanek, tuntud olustikumaalija; üleminekukunstnik Hieronymos Bosch hilis-keskaegne müstitsism; nägemuslikud elemendid; looming seostub meelemürkide tarbimisega; haritud, sügavalt pessimistlik; kriitiline suhtumine ühiskonda; moralist; Lõbude aed väikesed alasti inimesed; Heinakoorma triptühhon naeruvääristas inimeste võitlust kuulsuse ja maise heaolu pärast; Püha Antoniuse kiusatusest; Kadunud poja tagasitulek; Felippe
ühenduv kanal liivastus ja suured laevad ei saanud enam linnale läheneda. Seetõttu sai oluliseks kaubasadamaks Antwerpen, kuhu nüüd koondus ka kunstirahvas. Sellega ühes muutub ka maalikunst – naiivse, robustse ja terve vaimu asemel hakkab võimust võtma tundlikkus ja peenus. Hakatakse rohkem rõhutama monumentaalsust, toretsemist ja suurejoonelisust, suuresti mõjutatuna Itaaliast. (Vaga 2004: 460) Uut kunstisuunda esindasid suurejooneline Quentin Massys (1478-1533), Lucas van Leyden (1494-1533),naturalistlikke ja fantastilisi elemente omavahel põiminud Hieronymus Bosch (1453-1516) ja Pieter Brueghel vanem (1525-1569). Viimast peetakse üheks maastikumaali kunsti rajajatest. (Vaga 2004: 464) Lisaks vanadele Madalmaade realistlikele traditsioonidele kindlaks jäävatele kunstnikele, oli Madalmaades küllaltki levinud ka Raffaeli ja Michelangelo imiteerimine, neid kunstnikke nimetati romanistideks ja esindasid maneristlikku suunda
suunatud salap�rase, kuid k�skiva �estiga otse vaatajale. Sellised t��d on tuntud kui vanitas, kus vihjatakse maise elu edevusele ja t�hisusele. Kolp kui inimelu kaduvuse k�ige selgem s�mbol ja portreteeritava k�iketeadev �est panevad vaataja j�rele m�tlema elu kiire m��dumise �le: nii nagu iga portree on vaid peegeldus kunagi elanud inimesest, on ka kolp �ksnes vorm kunagi elus olnud peast. ******* Jan Massys oli �he esimese ja olulisima Antwerpeni koolkonna kunstniku Quentin Massyse poeg. Antwerpeni maalikunstnike gildi �pipoiste nimekirjas ta puudub, kuna teda ilmselt �petas isa, kes gildi liikmena ei pidanud omaenda last registreerima. P�rast isa surma 1531. aastal Antwerpenis sai Janist s�ltumatu meister. 1538. aastal abiellus ta Anna van Tuyltiga. 1544. aastal kahtlustati teda ketserluses ning kunstnik saadeti pagendusse. Jan ei naasnud Antwerpenisse enne 1555. aastat,
annaabi.ee 
