(a) kaubamärgi maine (b) kaupluse maine (c) eelmised makstud hinnad (d) baashinnad (e) toote omahind (f) ükski eelnevalt loetletud teguritest 6. Millal on uue toote hinna kujundamisel sobiv kasutada turu ammutamise („turu koorimise”) strateegiat? (a) kui uue toote erakordsuse imidž on tähtis (b) kui suur müügikäive ja turuosa on tähtsad (c) kui tarbijad moodustavad nn massturu (d) kui on eeldusi masstootmise efekti saavutamiseks (e) kui on tegemist jäiga (mitteelastse) nõudlusega kaubaga 7. Kanebo on elitaarne kosmeetikatoodete kaubamärk, mis järjekindlalt teavitab tarbijaid oma unikaalsest tehnoloogiast. Hinnad tema toodetele on püsivalt veel ca 25-30% kallimad teiste hinnatud disainerifirmade (Chanel, Christian Dior jt) omadest. Millise hinnastrateegiaga on tegemist? (a) Kasumi maksimeerimise strateegia
Kiirustati tarbima ja lihtsalt kulutama. Tarbijad võtsid peaaegu kõik tooted vastu, mis tulid üle laguneva müüri. Erasektorile piisas eduks vaid kiirest ja leidlikust tegutsemisest. (TNS Emor, 15.02.2001) 2.2. Kiire kaootiline kasv: 1992-1994 Sellel ajajärgul suurenesid pakkumised plahvatuslikult, tekkis suur nõudlus, mis sai küll esmaselt rahuldatud. Kuigi tarbijate ostujõud oli siiski veel madal, püüti siiski proovida uusi igapäevaseid kaupu. Edu langes osaks massturu kaupadele ning välismaised pakendid oma atraktiivsusega ning meediatoetusega lõid kõrvale samaväärsete tarbimisomadustega Eesti oma põhitoiduained. Moraalselt vananenud kaubad tõrjuti välja: searasv asendus taimeõliga, või margariiniga. Turunduslik võtmesõna oli jaotus ehk esindatus müügivõrgus. Initsiatiiv oli hulgimüügifirmade käes. Turundusvõtetest kasutati peamiselt meediareklaami. Tarbijad
Philip Kotleri meelest ei piisa 90ndatel aastatel sellest, et tarbija on rahul, ta peab olema ka võlutud. Kotler ütleb väga ilmekalt, et klient on kuningas, keda tuleb võrgutada, kukrust kõnelemata. Kui 80ndatel oli põhiliseks turunishide otsimine, siis tänapäeva heaoluühiskonnas püütakse täita kaubaostjate kõikvõimalikke soove. See tähendab aga turundajate üha väiksemaid ja individuaalsemaid sihtturge. Seega on massturu ajad möödas. Kuna tarbijad on toote suhtes üha nõudlikumad, on tootjatel ja müüjatel raskem prognoosida nende reaktsioone, väärtushinnanguid ja käitumist toote lisaomaduste, stiili jms osas. Vajalik teadmine tuleb vaid tagasisidena uuringute kaudu. Järelikult viib seegi eelneva turundusuuringu tähtsuse kasvule. 90ndate aastate tarbija ei ole enam see, kes ta oli 80ndatel. Tarbijakäitumise muutumist põhjustavad nii
D'Orsay, Lubin, Molinard ja Roger & Gallet. 1921. aastal alustas moekunstnik Gabrielle Chanel oma parfüümibrändiga, mille esimeseks lõhnaks sai Ernest Beaux' loodud Chanel 5. Beaux oli esimene, kes kasutas parfüümi loomisel aldehüüde. Legendaarsele aroomile pani Gabrielle Chanel nimeks numbri viis sellepärast, et Beaux esitles seda talle järjekorras viiendana. Muide, Chanel 5 oli esimene täiesti sünteetiline massturu jaoks mõeldud lõhn. 1950. aastatel saabus teine parfüümide kuldaeg kahekümnendal sajandil, mil täna klassikaks saanud parfüüme esitlesid Christian Dior, Jacques Fath, Nina Ricci, Pierre Balmain jt. 2 PARFÜÜMIDE KOOSTISAINED JA NENDE KASUTAMINE Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks.
annaabi.ee 
