KUNSTILIIGID Kunst on väga lai mõiste, eelkõige lähtutakse visuaalsetest kunstidest (arhitektuur, tarbekunst, kujutav kunst). Stiil teatud ajastu käekiri Disain kujundus, tavaliselt mingile masstoodangusse minevale asjale. Arhitektuur e. Ehituskunst. Jaguneb kaheks: Sakraalarhitektuur (kirikud, templid, moseed, pühakojad) Profaanarhitektuur (elumajad, linnaehitised, paleed, sõjaehitised, linnused jne.) Profaan tähistab lihtsust, harilikkust. Sakraal tähistab pühadust. Skulptuuri, maalikunsti ja graafikat võib kokku võtta kujutava kunsti e. Vabade kunstide mõiste all. Graafika alla paigutatakse ka söe- ja pliiatsijoonistus. Graafika.
Tehnikaga on inimestele toodud terve maailma informatsioon koju kätte. Üks suuremaid tehnika imesid on Thomas Alva Edisoni poolt loodud hõõglamp, mis tõi valguse paljudesse kodudesse ning muutis inimeste elu täielikult. Suuremaid tehnika muutusi 19saj lõpus ja 20sajandi alguses oli auto. Carl Benz lõi esimese sisepõlemismootori aastal 1879 ning 1883 juba valmis ka tema enda esimese auto. Tänu sisepõlemismootorile said innustust ka teised. Esimene auto mis saadeti masstoodangusse oli Henry Ford´i valmistatud Mudel-T. See oli suur samm edasi, inimesed said hobuste asemel palju tõhusama liikumisvahendi. Lihtsustus kaupade vedu, enam ei olnud massiliseks transpordiks ainult vedur, vaid hõlpsasti sai seda teha ka mööda teid . Tänapäeva üks suuremaid tehnika muutusi on telefon ja arvuti. Telefoni ilmumisega said inimesed vaevata kontakte luua teisepool maailma otsas. Kõige enam mõjutab noorte maailma arvuti. 1970
Mari jätkas oma eksperimentaalset tood ka teistes visuaase kunsti valdkondades luues ka Nuova Tendenza kunstirühmituse 1963 aastal. Samas oli ta ka väga produktiivne disaineri töös. 1962 aastal alustas ta tööd Danese'i firma signatuurmaterjaliga plastikuga, disainides riidepuu, päikesevarju aluse ja prügikasti. 60ndate lõpus oli ta meister plastiku skulpureerimisel. Ta parimaks plastiktööks on vaas, mis läks masstoodangusse 1969 aastal. See ümberkeeratav vaas, mis oli tehtud läikivast ABS plastikust, oli suureks eeskujuks, et plastmasstooted ei pea alati välja nägema koledad ja odavad. Mari huvi disaini suhtes oli jätkuvalt analüüsiv suhtlemise süsteemi rollis. Seetõttu jätkas ta erinevate mõisttusmängude disainimist. Ta arvas et nende kaudu saavad inimesed käivitada oma kujutlusvõimet ja läbi mängu tükkide lovad nad oma loo.
jõukus on lõppemas. Avalik vastuseis muudab ta meelt. 1900: Vennad Hillsid hakkavad röstitud kohvi pakkima vakumeeritud tinapaberipakendisse, alustades kohalike röstimispoodide ja kohviveskite väljasuremist. 1901: Jaapani-Ameerika keemik Satori Kato leiutab esimese eduka lahustuva kohvi. 1906: George Constant Washington, Guatemalas elav Inglise keemik, märkab mullilist auru moodustuvat oma kohvikarafini suule. Pärast eksperimenteerimist leiutab ta esimese masstoodangusse jõudva lahustuva kohvi (sorti kutsuti Punane E kohv). 1938: Nestle leiutab külmkuivatatud kohvi, aitamaks Brasiilial kohvi ülejääkidega toime tulla. Nestle loob Nescafe ja esitleb seda Sveitsis. 1942: II maailmasõja ajal on USA sõduritele toidupakkides ette nähtud lahustuv Maxwell House. Kodumaal, viib kohvi varuks kogumine selle normeerimiseni. 1946: Itaalias täiustab Achilles Gaggia espressomasinat. Cappucino värv meenutab
Õhtukingad olid mitmekülgsemad, millel oli populaarne õukonna kinga välimus ning Louis' konts. Neid kaunistati tihti erinevate tikandite või metalliliste niitide ja klaasist helmekaunistustega kinganinadel. Kinganina oli ka ainus osa kingast, mis ulatus pika kleidi alt välja. Õhtusaapad olid tihti tehtud nahast või satiinist, mida oli kaunistatud helmeste ridadega. Aja muutumisega muutus ka kingade kvaliteet. Kuna kingad läksid enamuses masstoodangusse, said endale käsitsi valmistatud kingi lubada vaid rikkad. Samas kuna tehastes toodetud kingad olid odavad said vaesemad endale lubada rohkem kui ühte paari. 17 4.2 Esimene maailmasõda Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.centuryinshoes.com/decades/1910/1910.html
sama tunde kui sõita lainetel. Surfamise manöövreid, stiili, moodi ja suhtumist hakati kasutama ka rulaga sõites. Sellel ajal muudeti ka rula trucke, muutes nendega sõidu kergemaks ja manööverdamise lihtsamaks. Esimene rula täiskomplekt tuli müüki 1959. aastal ja selle andis välja Roller Derby Skateboard (vt lisa 2). (Ibid) 1960-ndatel viisid esimesed firmad, nagu Larry Stevenson's Makaha ja Hobie Alter's Hobie, rula masstoodangusse. Rulatamisest sai üleöö väga populaarne tegevusala ja firmad üritasid suurele nõudmisele vastu pidada. Kolme aastaga müüdi üle viiekümne miljoni rula ja esimene võistlus peeti Hermosa Beachil Californias 1963. aastal. 1965 teatas hulk ohutuseksperte, et rulatamine on ohtlik tegevus ja soovitasid poodidel rulade müümise lõpetada ning vanematel rula 5 mitte osta
annaabi.ee 
