138. Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et d'Alembert'i printsiip on formaalne printsiip? kasutatakse ainult sellepärast, et oleks võimalik dünaamika ülesandeid lahendada staatika meetoditega (formaalselt on ju jõud tasakaalus ja seega on tegemist tõepoolest staatika ülesandega). 139. Panna kirja jäiga keha inertsjõudude peavektori ja peamomendi avaldised liikumise kolmel erijuhul (a) translatoorne- ; b)pöörlemine ümber kinnistelje, mis läbib masskest; c)tasapinnaline liikumine ). 140. Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peavektor? Valem. Inertsjõudude peavektor on moodulilt võrdne süsteemi kogumassi ja masskeskme kiirenduse korrutisega, suunatud on ta vastupidiselt masskeskme kiirendusega. (liikumishulk) 141. Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peamoment? Valem. a. tsentri o suhtes b. masskeskme suhtes 142. Millega võrduvad süsteemi inertsjõudude peavektor ja peamoment?
314. Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et d'Alembert'i printsiip on formaalne printsiip? D'Alembert'i ei ole mitte sisuline, vaid formaalne printsiip ja teda kasutatakse ainult selle pärast, et oleks võimalik dünaamika ülesandeid lahendada staatika meetodiga. 315. Panna kirja jäiga keha inertsjõudude peavektori ja peamomendi avaldised liikumise kolmel peamisel erijuhul (translatoorne- ; pöörlemine ümber kinnistelje, mis läbib masskest; tasapinnaline liikumine). Peavektor: = - MaC (vektori märgid pealt puudu) Peamoment: M cz = -I cz z 316. Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peavektor? Valem. 317. Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peamoment? Valem. M cz = -I cz z 318. Millega võrduvad süsteemi inertsjõudude peavektor ja peamoment? 319
314. Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et d'Alembert'i printsiip on formaalne printsiip? D'Alembert'i ei ole mitte sisuline, vaid formaalne printsiip ja teda kasutatakse ainult selle pärast, et oleks võimalik dünaamika ülesandeid lahendada staatika meetodiga. 315. Panna kirja jäiga keha inertsjõudude peavektori ja peamomendi avaldised liikumise kolmel peamisel erijuhul (translatoorne- ; pöörlemine ümber kinnistelje, mis läbib masskest; tasapinnaline liikumine). Peavektor: = - MaC (vektori märgid pealt puudu) Peamoment: M cz = -I cz z 316. Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peavektor? Valem. 317. Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peamoment? Valem. M cz = -I cz z 318. Millega võrduvad süsteemi inertsjõudude peavektor ja peamoment? 319
2 kus I z on keha inertsmoment pöörlemistelje z suhtes. m v C2 I Cz 2 3. Tasapinnaline liikumine: T= + (6) 2 2 kus inertsmoment tuleb arvutada masskest C läbiva ja vaadeldava tasapinnaga ristuva telje z suhtes. III. Jõu töö arvutamine üldjuhul on kaunis keeruline. Kui jõud on muutuv suurus nii suuruselt kui suunalt, ja tema rakenduspunkt läbib suvalise kõverjoonelise trajektoori, siis: Jõu töö lõplikul teekonnal on võrdne joonintegraaliga üle jõu rakenduspunkti poolt läbitud joone avaldisest P1
333. Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et d'Alembert'i printsiip on formaalne printsiip? See pole sisuline, vaid formaalne printsiip, seda kasutatakse vaid selleks et saaks dünaamika ülesandeid lahendada staatika võrrandite ja teoreemidega. 334. Panna kirja jäiga keha inertsjõudude peavektori ja peamomendi avaldised liikumise kolmel peamisel erijuhul (translatoorne- ; pöörlemine ümber kinnistelje, mis läbib masskest; tasapinnaline liikumine). Translatoosel liikumise korral = -Mac ; M c = 0 Pöörlemisel ümber kinnistelje, mis läbib masskeset = 0; M o = -I c Tasapinnalisel liikumisel = -Mac ; M c = -I z 335. Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peavektor? Valem.
annaabi.ee 
