Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"massiterrori" - 5 õppematerjali

Venemaa kodusõda - kordamine
2
doc

Venemaa kodusõda - kordamine

V: ette kirjutatud tootmisplaan, mis paberitel küll täideti kuid reaalselt mitte. 13. Kuidas toimusid repressioonid?Mis oli GULAG, NKVD, TSEKAA, KGB? V: Vägivallaga viidi läbi repressioonid. Represseeriti lisaks talupoegadele nüüd ka julgeolekuorganeid, armeed ja võimu keskasutusi, et eemaldada Stalini vastased. GULAG- ülemaailma sunnitöölaagrite süsteem NKVD- riikliku julgeoleku, siseturvalisuse: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelvalve-, massiterrori- kui ka luureorganisatsioon ja kinnipidamisasutuste valve ning majandusliku rakendamise eest vastutanud ametkond TSEKAA-Punaste erakorraline komitee, mis juhtis terrorit. KGB-Riikliku Julgeoleku Komitee, salapolitsei ja salaluure peale NKVD´d 14. Mis oli suure pöörde tulemus? V: NSVL muutub sõjaliselt võimsaks riigiks, kus inimesed nälgivad 15. NSVL välispoliitika? V: 1920 ndad: revolutsioonide õhutamine, komitern 1930 ndad: Kommunistlikud vallutussõjad.

Ajalugu → Ajalugu
120 allalaadimist
Kommunistlikud riigid-Nõukogude Liit-Eesti NSV
5
doc

Kommunistlikud riigid, Nõukogude Liit, Eesti NSV

nõukogude inimesed. Metsavend - Eesti, Läti või Leedu partisan, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitles Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu. Dissident - inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. Defitisiit ­ puudujääk. KGB ­ riikliku julgeoleku komitee; NSV Liidu poliitilise salapolitsei ja salaluure ametkond ajavahemikul 1954-1991 NKVD - politsei-, järelvalve-, massiterrori- kui ka luureorganisatsioon, täites ajajärgul 1934­1943

Ajalugu → Ajalugu
267 allalaadimist
Demokraatiad ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel
6
doc

Demokraatiad ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

kollektiviseerimist, kiire industrialiseerimine koos rasketööstuse eelisarendamisega. Suured kulutused relvastusele. Kujundati välja kohtuväline karistussüsteem. 1930 seadustati troikad (kolme mehe kohus: parteisekretär, kohalik täitevkomitee esimees ja kohalik GPU ülem). Algasid näidisprotsessid. Võimu koondumist Stalini kätte tähistab 50da juubeli tähistamine 1929. detsembris. 1934 tapeti Kirov, Leningradi tegelik valitseja, see vallandas massiterrori. Peamised süüdistused: kahjurlus, diversioon maks. karistusmäär 25. aastat. Poliitilisi süüdistusi vaadati läbi kohtuväliselt koos õigusega langetada surmaotsus. 1934 GPU liideti NKVDga, mille eesotsas oli Jagoda (enne Menzinski ja veel varem Derinski), hiljem Jeov ja Beria. 1930ndate keskel toimus partei, riigitegelaste ja sõjaväe juhtkonna hävitamine. 1935 kohus Zinovjevi ja Kamenevi üle, Moskva keskus. 1936 protsess trotskistlik zinovjevlik keskuse üle.

Ajalugu → Ajalugu
298 allalaadimist
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20-SAJANDI I POOLEL
12
doc

DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL

a. ja kulakute küüditamine. Tagajärg 1932- 1933.a. näljahäda. Industrialiseerimine ­ eesmärk rasketööstuse, eriti sõjatööstuse eelisarendamine. Majanduse arendamine viisaastakute kaupa. Esimene viisaastak 1928-1932. 5.7. 30.aastate terror ­ Suur terror 1922.a. oli kaotatud Erakorraline Komisjon (Tsekaa) ja tema funktsioonid anti üle Siseasjade Rahvakomissariaadile (NKVD). Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem ­ GULAG. 1934.a. 1.detsembril Kirovi tapmine - see vallandab massiterrori. Algab kiirendatud korras kohtumõistmine nende üle, keda süüdistatakse kahjurluses või diversioonis ja maksimaalne karistusmäär riikliku kuritegevuse eest tõstetakse 25 aastale. Poliitilisi süüdistusi hakati läbi vaatama kohtuvälises korras koos surmaotsuse langetamisega. RK Nõukogu esimehe Molotovi ettepanekul lihtsustati kohtupidamist veelgi - süüdimõistmine nimekirjade kaupa. DEMOKRAATIA KRIIS EUROOPAS 20-AASTATEL ­ TINGITUD MAJANDUSKRIISIST 1918

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid
18
docx

Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid.

September 1944 Saksa okupatsioon Selle ajajärgu palge määravad peamiselt sõjasündmused, Nõukogude okupatsiooni taastamise oht. Inimohvrite arvuja üldise surutise poolest oli Saksa okupatsioon märksa kergemini talutav kui eelnev ja järgnev Nõukogude oma. Lootused lääneliitlaste sekkumisele ja iseseisvuse katse luhtusid. 22.09.1944 hõivas Punaarmee jälle Tallinna. 22. september 1944 25. märts 1949 Stalini aeg Selle ajajärgu sisuks on okupatsioonivõimu kindlustamine. Seda massiterrori abil. Teise maailmasõja lõpp (8.05.1945) ei tähendanud Eestis mingit märgatud ajaraja. Terror kulmineerus suurküüditamisega 25.03.1949. See andis hoobi relvastatud vabadusvõitlusele, metsavendade liikumisele. 25. märts 1949 4. november 1956 Stalinismi aeg Küüditamise hirmuga sunniti talurahvas 1949. Aastal astuma kolhoosidesse. 1950. Aasta algul tugevdas Moskva keskvõim ideoloogilist survet ning Venemaalt tulnud eestlaste ja venelaste

Ajalugu → Eesti kultuuriajalugu
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun