positiivne kui negatiivne, siis tugev. Kahe kvargi vaheline ja seisumass. võib elektromagnetilise kooshoidev jõud on Nõrk vastasmõju toimib nii vastasmõju tulemusena suurusjärgus 100 njuutonit. kvarkide kui ka leptonite tekkinud elektromagnetiline Kuigi ilma massita gluuon vahel. Tuntumad on kvarkide jõud olla nii tõmbejõud võiks teoreetiliselt kanda muundumised (d->u Magnetväli- liikuvatel (erineva märgiga laengute tugevat vastastikmõju lõpmata aatomituumade osakestel vahel) kui tõukejõud kaugele (analoogiliselt massita beetalagunemisel
Elektrilaeng saab olla ainult nendel osakestel, mille on suurem nullist. 5 Kvark- üliväike liikuv osake (tugeva vastastikmõjuga). Kvarkidele toimib tugev jõud, leptonitele mitte. Lepton- nõrga vastastikmõjuga osake. Elementaarosakesi võib liigitada väga mitmetel alustel.Elementaarosakesi võib jagada ka elektrilaengu järgi: positiivseteks, negatiivseteks ja neutraalseteks, samuti seisumassi järgi - massiga ja massita osakesteks. Massi järgi püüti elementaarosakesi klassifitseerida juba siis, kui neile nimetusi anti (nii nt tähendab lepton - kerge, meson - keskmine, barüon - raske, hüperon - üli, väga), kuid selline jagamine ei peegeldanud füüsikaliselt olulisi (st sisulisi) erinevusi osakeste vahel (nimetused on küll jäänud, kuid nende sisu on muutunud). Meie intuitiivse ettekujutuse järgi peaks elementaarosake olema midagi sellist, millel pole
elektrilaeng ning nullist erinev seisumass. Seisumassiga osakestest on leptonid kergeimad. Laenguga leptonitest kõige kergemad on elektronid - nende mass on umbes 0,0005 prootoni massi. Võrreldes elektronidega on müüonite mass on umbes 200 korda suurem, tauonite mass aga ligi 3700 korda suurem kui elektronidel. Igal laenguga leptonil on neutraalne (st elektrilaenguta) partner – neutriino (vastavalt elektron-, müü- ja tauneutriino), mis seniste andmete kohaselt on massita. Kõigil leptonitel on neile vastav antilepton. Antiosakese mass on täpselt võrdne osakese omaga, kõik kvantarvud on antiosakesel vastasmärgilised. Bosonid Bosonid on täisarvulise spinniga (s = 0, 1, 2, ...) Bose-Einsteini statistikale alluvad osakesed. Erinevalt fermionidest ei kehti bosonitele Pauli keeluprintsiip, seega võib igas kvantolekus olla korraga suvaline arv bosoneid. Bosonite hulka kuuluvad vastastikmõjude ülekandjad (footon, graviton,
2. loeng Aine (ka: mateeria) all mõistetakse loodusteadustes (füüsikas ja keemias) tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone (millest tuntuim on aatom). Selliselt mõistetuna vastandatakse sageli ainet väljale. Ainet saab iseloomustada massiga (ainet saab kaaluda), mass aga on rangelt võrdeline energiaga (E = m×c2). Päikeses (ja tähtedes) nii toimubki, mass muutub ilma massita energiaks (mis toimub ju ka vesinikupommi lõhkamisel) ikka 5 miljonit tonni igas sekundis vesinikku heeliumiks "põletades". (Päike ja vesinikupomm toimivad samade füüsikaliste põhimõtete alusel). Keemia, selle klassikalises mõistes, on teadus ainetest ainete ehitusest, aine omadustest, aineainete reaktsioonidest, mille tulemusel ained lagunevad ja moodustuvad uued. Kiirgus (väli) on aine energia kandumine ruumis lainete või osakeste kujul.
kiirgus Tekib samuti uue keemilise elemendi tuum. Näiteks süsiniku tuum muutub beeta lagunemisel lämmastiku tuumaks. 14 6 C 147 N + e - + nukleonide koguarv jääb samaks, prootonite arv suureneb ühe võrra, massiarv jääb muutumatuks, laeng suureneb ühe võrra (tekib uus element) neutron muutub prootoniks, tekib elektron ja veel üks väike osake neutriino (väike neutron) neutraalne, peaaegu massita, valguse kiirusega leviv osake, mida on äärmiselt raske avastada Ilma neutriinota oleks rikutud energia jäävuse seadus Nihkereegel lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja tema mass väheneb nelja aatommassiühiku võrra. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse tabelis kahe koha võrra ettepoole. lagunemisel suureneb tuuma laeng ühe võrra ja element nihkub perioodilisuse tabelis ühe koha võrra tahapoole. kiirgus
magnetväljas kui negatiivsed laengud. Antud juhul jääb tütartuuma nukleonide koguarv samaks, mis ematuumalgi, kuid ühe võrra on suurenenud prootonite arv .Järelikult on üks lähtetuuma neutronitest muutunud prootoniks. Selle protsessi käigus tekib lisaks elektronile veel üks osake - antineutriino - väike neutron. Kui aga prooton muundub neutroniks, paiskub välja muundumisel neutriino e + . Neutriino kujutab endast neutraalset, peaaegu ilma massita, valguse kiirusega liikuvat osakest, mida on äärmiselt raske avastada. Tema roll - lagunemisel on seotud energia jäävusega, mis ilma neutriinota oleks rikutud. Z X A Z + 1 X A + -1 e 0 + 6 C 14 7 N 14 + -1 e 0 + - kiirgus on seletatav tuuma üleminekuga ergastatud olekust põhiolekusse analoogiliselt aatomi olekumuutusega. Tuuma ergastatud olek võib tekkida nii
Sellele võib järgneda katastroof, kus kogu süsinikuvaru põleb ära äkilises lahvatuses, pursates tähe laiali nagu võimsa dünamiidilaenguga. Enamikul juhtudest hajutab süsiniku äkiline põlemine tõesti kogu tähe aine tähevahelisesse ruumi, järele ei jää muud kui kiiresti paisuv gaaskest. Teatavatel tingimustel võib süsiniku põlemine kulgeda aga rahulikumalt. Sellisel tähel on eriti kuum tuum, mis toodab suurel hulgal neutriinosid, neutriinod on massita ja laenguta elementaarosakesed, mis pääsevad tuumast lahkudes otse tähest välja, viies kaasa energia. Süsiniku põlemine ja neutriinode pagemine tõstavad tähe temperatuuri, mis omakorda kiirendab neutriinoproduktsiooni. Lõpuks on neutriinod tähest nii palju energiat ära viinud, et täht ei suuda enam endisena püsida, vaid vajub oma võimsa raskusjõu mõjul kokku. Keskosa kokkuvarisemine tuhandiku sekundi jooksul valgest kääbusest palju tihedamaks kehaks
viljast). Inimesel algab lõigustumine munajuhas ja kestab umbes 6-8 päev. Rakukobar pesastub emaka limaskesta. Lõigustumise bioloogiline tähtsus 1) Taastatakse hulkraksus 2) Normaliseeritakse tuuma tsütoplasma suhe Blastulatsioon ... toimub embrüo osade eristumine ja ümberpaiknemine. Õõne sees on kas vedelik (väherebused), või rebu (paljurebused). Iseloomustab süstikkala. (pilt ilma sisemise rakkude massita) Inimese blastula (pilt sisemise rakkude massiga) Seda nim. blastotsüstiks. Blastotsöölist ja blasmodermist kujunevad lootekestad. Sisemisest rakkude massis kujuneb organism. Blastotsüst on valmis umbes 10daks arengupäevaks. Blastulaid on väga palju erinevaid tüüpe ja nende kuju sõltub rebuhulgast, lõigustumise tüübist.ü Gastrulatsioon ... toimub erinevate rakukihtide eristumine ja ümberpaiknemine embrüos. Eristatakse kahte etappi: varane ja hiline.
100% Q1 = 600 J Q -? Akas - ? 3. kursus ELEKTROMAGNETISM Elektriväli Elektrilaeng on mitme tähendusega mõiste. Keha elektrilaeng q näitab keha osalemise intensiivsust elektromagnetilises vastastikmõjus. Huvitav on massi ja laengu vahekord: mass võib ilma laenguta olemas olla, aga laeng ilma massita ehk laengukandjata mitte kunagi. Elektron kannab negatiivset laengut, prooton positiivset. Keha kui terviku laeng sõltubki nende arvulisest suhtest, sest qe = q p . [ q ]SI =1C (kulon). Elektroni ja prootoni laengut qe = q p = e =1,6 10 -19 C nimetatakse elementaarlaenguks. Keha elektrilaeng saab olla ainult täisarvkordne elementaarlaengust. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.
100% Q1 = 600 J Q -? Akas - ? 3. kursus ELEKTROMAGNETISM Elektriväli Elektrilaeng on mitme tähendusega mõiste. Keha elektrilaeng q näitab keha osalemise intensiivsust elektromagnetilises vastastikmõjus. Huvitav on massi ja laengu vahekord: mass võib ilma laenguta olemas olla, aga laeng ilma massita ehk laengukandjata mitte kunagi. Elektron kannab negatiivset laengut, prooton positiivset. Keha kui terviku laeng sõltubki nende arvulisest suhtest, sest qe = q p . [ q ]SI =1C (kulon). Elektroni ja prootoni laengut qe = q p = e =1,6 10 -19 C nimetatakse elementaarlaenguks. Keha elektrilaeng saab olla ainult täisarvkordne elementaarlaengust. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.
täide oma uusi ülesandeid. 22. Mass ja massipsühholoogia tundmise vajadus juhtimises Mass pole mitte alaline inimeste ühendus vaid teatud oludes tekkinud. Teatud tingimustel omandab inimeste koosolek uue kuju, moodustades indiviididest täiesti erineva ühiskonna! Massis on inimestel samad tunded, tungid ja tahteärritused, mis neid elamustes ühendab ja viib isikuväärtuste allakäiguni. (nt märtsirahutused masspsühhoos, vaevalt et massita oleks selliseid kahjustusi tekkinud) Massipsühholoogia uurib: · Vahekordi üksikisiku ja massi vahel · Isikuväärtuste allakäigu põhjuseid · Miks iga üksikisik meelsasti ,,nakatub" · Juhi sugestsioonijõudu massi vormib juht Mina arvan, et juhtimises peab teadma, et mass käitub teist moodi kui indiviidid eraldi.Tööl peab tunnetama, millal töötajaid miski ääritab ja töötajatesisese juhi/liidri olemasolul sellest rahulolematusest massipsühhoos
annaabi.ee 
