Eri ajastutel, eri piirkondades võib olla kõigil oma popkultur. 1. Kultuuriuurimine ' Mõistmaks populaarkultuuri ühiskondlikku tähendust tänapäeval, tuleb uurida, kuidas arusaam massikultuurist popkultuuri aja jooksul määrtaletud. Massikultuuri funktsioonid on olnud vastvalt ajastule erinevad: tänapäeval peamiselt meelelahutuslik, kuid samas on see endiselt ka mõjutamisviis. 1930. Aastatel kasutati seda lausa massipropaganda edastamiseks. Massiühiskond koosneb automiseeritud inimestest-inimestest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalsed uhted teiste inimestega. Rahvakultuur- rahva enda loodud, sõltumatu ning peegeldab inimeste endi kogemusi. Ehedalt populaarne rahvakultuur ei pürgi kunstiks saamisele, ent selle eripärasust tunnustutakse. See võrsus alt poolt.lk 31,34 Massikultuur- mis see on lk 32, massikultuurist kuni lk 43 Elitarism 69 Frankfurdi koolkond ja kultuuritööstus Sildid: Mille poolest on F
Mis kõlbab olema kunst ja mida üldse kõlbab kunstisündmuseks nimetada. Kunst kaotas oma identiteedi ja koha kultuuris – murenesid kokkulepped kunsti defineerimisel. Praeguseks hetkeks, aastaks 2016 ei ole olukord palju muutunud ajast, mida kirjeldab Johannes Saar oma 2001 a. tehtud uurimustöös “Kunstilooming ja eneselooming. Diskursiivse tektsianalüüsi abil modernistlikust esteetikast postmodernistliku eetikasse“ (Saar, 2001 ): „Üha vähem räägitakse kunstist endast, massipropaganda parimate traditsioonide vaimsus pillutakse nüüd meediasse ridamisi pildikesi heausksest ja intelligentsest publikust, kes näitusesaali sisenuna kunsti sündsusetute rünnakute ohvriks on langenud. Õhtutatakse vana head „meie-tunnet“ versus kaasagne kunst.” Kui vaatame otsa Eesti näitusestatistikale, siis harva ületab suuremate kaasaegse kunsti näituste külastatavus 1500 inimese piiri. Enamasti jääb see alla tuhande. Samas kui klassikaline
välja ulatuslike reformide kava, mis nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuritühistamist. See muidugi NL'le ei meeldinud. Kristlikud demokraadid Saksamaal. SVL valitsust juhtisid 1949- 69 aasta kristlikud demokraadid, kes tegid kõik, et mitte lubada revansismi taassündi. Esimene valitsusjuht oli kogenud poliitik, 75. aastane Konrad Adenauer. Isikukultus teguviis, mis massipropaganda abil suurendab märgatavalt liidri staatust. NSV Liidus arendas isikukultust Josif Stalin 1930ndail. Gulag nn Glavnoje Upravlenije Lagerei sunnitöölaagrite peavalitsus NL's. Koosndulaagrite süsteem. Majanduslik integratsioon majanduslikult samasse sotsaaimajanduslikku süsteemi kuuluvate riikide koondiste loomine nende majanduslike ja poliitiliste eesmärkide kooskõlastamiseks.
liikmena võimalus teha kiiret karjääri. Massiüritused ja kergesti meeldejäävad loosungid, nagu Sieg Heil! (Elagu Võit!), Heil Hitler! (Elagu Hitler!), Ein Volk, ein Reich, ein Führer! (Üks rahvas, üks riik, üks juht!), Deutschland, erwache! (Saksamaa, ärka!) jne. tekitasid tunde ühtsusest ja milleski suures osalemisest. Lauspropaganda, kriitika puudumine ja kord tagasid NSDAP populaarsuse. Hitleri propagandaminister oli Joseph Goebbels. Goebbelsit peetakse tänapäeval massipropaganda rajajaks, ta võttis selleks kasutusele massimeedia (raadio, ajalehed) ja kultuuri (kino, raamatud, teatri, muusika) ning lasi üht ja sama korrata nii kaua, kuni kõik uskusid, et korratav peab olema tõde. Parteisiseses töös olid olulisimad tegelased Reichsleiterid (otseses tõlkes riigijuhid), kes allusid otse Hitlerile. Pisut väiksema tähtsusega olid Gauleiterid, kes esindasid parteid Saksamaa regioonides (Gau), omades selles piirkonnas väga suurt mõju.
d. Ametiühingutesse kuulumine tehti kohustuslikuks: töölistele kehtestati teatud soodustused e. Streigid olid keelatud f. Itaalia majandus arenes teistest suurriikidest aeglasemalt · Välispoliitikas: DIKTATUUR 1. Ühe partei süsteem Venemaa NSVLNLKP Saksamaa NSKTP Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Itaalia IFP 2. Demokraatlikud vabadused 3. Kõrgem võim kuulub diktaatorile 4. Terror, julgeolek , massipropaganda 5. Seadused paberil 6. Võim kontsentratsioon DEMOKRAATIA 1. Mitmepartei partei süsteem 2. Demokraatlikud vabadused: mõttevabadus jt. Õigus elule ja õigus eraomandile 3. Kõrgema võimu kandja on rahvas 4. Mõistlik riiklik julgeolek 5. Õigusriikseaduse ülimuslikkus 6. Võimude lahususe põhimõte EESTI KONSPEKT 1. Protektsionismi tulemusena: · Vähenes Eesti peamiste väljaveoartiklite eksport
annaabi.ee 
