Eesti taasiseseisvumise ajal juhtus palju erinevaid sündmusi. Eestlased kasutasid ära Nõukogude liidu nõrkust ning oma kavalust. Taasiseseisvumise käigus toimus palju rahva maasimeeleavaldusi ning massiorganisatsioone, selleks ,et taastada oma riigi iseseisvus. 1986.aastal tahtsid venelased rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused, see tekitas eestlastes protesti ning tahet kaitsta oma maad ning selle territooriumit. Järgmisel aastal toimuski fosforiidikampaania ,mis suurendas eestlaste ühtekuuluvustunnet. Samal aastal leidsid aset ka paljud massimeeleavaldused. Tallinna Hirvepargi poliitilisel meeleavaldusel paljastati kogu tõde Hitleri-Stalini sobingust, sellel sündmusel oli suur tähtsus
3. riigi ametisse pannakse režiimile ustavad inimesed 4. rõhutakse rahvuslisele 5. rõhutatakse riigi huve ja õigusi 6. õhutatakse sõjakaid meeleolusid 7. võim kontrollib ühiskonnaelu kõiki valdkondi (majandu, kultuur, haridus) 8. püüti kontrollida inimeste eraelu ja mõttemaailma 9. tootmine täitis võimu huve, kõige olulisem oli sõjaliste tellimuste täitmines 10. keelati streigid, ei soositud ametiühinguid 11. kehtestati tsensuur 12. rikuti inimõigusi 13. loodi massiorganisatsioone lastele noortele töölistele... 14. tugev salapolitsei 15. karistati teisiti mõtlejaid, isegi hukkamised 1. totalitaarsed riigid 1 NSVL 2 Saksamaa 3 Itaalia 2 autoritaarsed riigid soome, eesti, läti, leedu, poola, austria, ungari, rumeenia, jugoslaavia,bulgaaria, albaania, kreeka, türgi, portugal, hispaania 3 demokraatlikud riigid: norra, rootsi, taani, iirimaa, suurbritannia, holland, belgia, tsehhoslovakkia, prantsusmaa, šveits
nagu ametiühingud, nais- ja noorsooliidud jt. SDV-s toimunud valimistel oli kodanikel võimalik hääletada ainult Rahvusrinde koostatud nimekirja poolt (või vastu, kui julgust jätkus). Nendesse nimekirjadesse olid kantud kõikide DSRR-i kuuluvate parteide ja organisatsioonide esindajad, kuid sellistes proportsioonides, mis tagasid SSÜP ülekaalu. Seega oli Rahvusrinne organisatsioonivorm, mille kaudu ja abil SSÜP teisi parteisid ja massiorganisatsioone kontrollis ja juhtis. Kuigi ametlikult oli tegemist demokraatliku riigiga, oli riik allutatud põhimõtteliselt ainult SSÜ Parteile ning kommunismile. 1950. aasta lõpul avaldati ametlikult andmed Rahvakoja valimiste kohta. Nende alusel olevat valimistest osa võtnud juba 98,5% valijatest ja neist hääletanud Rahvusrinde nimekirjade poolt 99,7% hääleõiguslikest kodanikest. Idasakslased olid tasalülitatud. Nii kestis see 1989. aastani.
Austria-Ungari) * Eesmärgid: -) Rahvuse, keele ja kultuuri säilimine; -) Rahvuskeelne haridus; -) Rahvusliku kõrgkultuuri loomine; -) Rahvusliku poliitilise ja majandusliku eliidi loomine; -) Oma riigi loomine. * Etappid: -) Elitaarne etapp kirjanikud, kuntsnikud jt huvituvad rahvusprobleemidest ning kujuneb välja rahvuslik eliit; -) Haritlaste etapp rahvulikud ideed levivad ka üliõpilaste ja õpetajate seas; -) Seltsiliikumise etapp ideed levivad massidesse ning luuakse massiorganisatsioone; -) Majandus-poliitiline etapp tekivad poliitilised erakonnad ehk parteid ja käiakse välja rahvusriigi loomise idee. Rahvusriigi moodustamine Saksamaa näitel * On kaks võimalust ühendamine ülalt ja ühendamine alt. -) Ühendamine ülalt ehk ühendajaks on mõni Saksa riik, kes ühendab teised riigid enda võimu alla. Nt. ühendajaks on Austria ja tekib Suur-Saksamaa või ühendajaks on Preisimaa ja tekib Väike-Saksamaa.
annaabi.ee 
