tasandile. Seega jalgpall ei pruugi soodustada sidusust, vaid vastupidi. Tõin jalgpalli-näite, kuna sellel on vaste kultuuris. See on nn globaalkultuur. Ma ei hakka viimast siinkohal defineerima. Selge, et kõrge ja madala kunsti piir on mõneti ähmane (ehkki see pole kultuuriajaloos midagi põhimõtteliselt uut ega tulene sellest ka kuidagi mõlema äärmuse, kõrge ja madala tühistumine). Globaalkultuuris on ka väärtuslikku. Aga suuremalt jaolt on see ikka seesama, mida olema harjunud massikultuuriks nimetama. Selle kultuuri võimesse inimesi üksteisele lähemale tuua tuleb suhtuda skepsisega. Näiteks kui linna saabub välismaa bänd ja esitab staadionil lugusid, mis kõlavad ka kohalikes pubides ja baarides, mida mängitakse hitiparaadides jne, siis tundub esmapilgul, justkui osaleksid kõik globaalses kultuurisündmuses ja «saaksid kokku». Aga kas see äratundmisel rajanev ennastkordav akt avardab publiku teadvust ja hinge ning soodustab «teise» mõistmist ja lugupidamist tema vastu
- võimaldab inimestel omavahel kommunikeeruda. Iga kultuuri keel peegeldab ka selle kultuuriliikmete väärtusi, ideaale ja suhteid. - Massikultuur kultuuri tootmine rahvahulkadele ja selle levitamine massiteabevahendite kaudu - Kõrgkultuur suunatud elitaarsele auditooriumile, kuid ka sellisele auditooriumile, kes on vaimselt võimeline kõrgkultuuri vastu võtma. Piir massi- ja kõrgkultuuri vahel on dünaamiline, kõrgkultuur võib muutuda massikultuuriks ning massikultuur võib inspireerida kõrgkultuuri. - Subkultuur - varasema subkultuuri teooria kohaselt (Birminghami ja Chicago koolkonnad) vaadeldakse subkultuuri homogeense inimeste grupina, kes vastanduvad ühiskonnas kinnistunud ja tunnustatud normidele ning väärtustele. - Post-subkultuuri teooria kohaselt on subkultuur kui eristuv tarbimise vorm, mis annab indiviidile rohkem valikuvõimalusi ning on paindlik. Subkultuuri liikmeid
22) Popkultuur: massiteabevahendid, popmuusika ja sport - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 22 22.1. Mis vahe on pop-, massi- ja eliitkultuuril? Mõeldud massidele tarbimiseks. Toodetud teadlikult et läheks korda paljudele inimestele. Popkultuur koosneb massitarbimiseks mõeldud toodetest ja teenustest. Alternatiivselt väib väita, et see on küik mida inimesed teevad oma vabal ajal (kui ei õpi, tööta või maga) ning seda on nimetatud ka meelelahutuseks, populaarseks kultuuriks, massikultuuriks ning erinevalt kõrgkultuurist ka lihtsalt äriks Massikultuur on populaarkultuuri elemendid, mida toodetakse ja levitatakse massimeedia vahendusel. Eliitkultuur on koosnev kultuuriobjektidest (nähtustest, toodetest ja teenustest) ... 22.2. Kuidas selgitab õigust kui institutsiooni strukturaal-funktsionalistlik paradigma? Popkultuuri roll on toetada sotsiaalset korda, pakkudes meelelahutust ühiskonna liikmetele
vajalikust puhkamisest jääb aega üle, siis võib seda kasutada mitmeti (vt. joonis 7.1). Üks mõistlik võimalus on pühendada vaba aeg vaimsetele väärtustele, nende tarbimisele ja loomisele, kultuurile ja teadusele. Teine võimalus on kulutada ülejääv aeg täiendavate materiaalsete väärtuste hankimiseks, valmistamiseks ja tarbimiseks. Kolmas võimalus on kulutada see aeg naudingutele või lihtsalt surnuks lüüa. Tihti nimetatakse ka seda kultuuriks, isegi massikultuuriks. Eriti nende poolt, kes sellist vaba aja kulutamist korraldavad ja selles kasu saavad. Paraku ei sisalda selline ,,kultuur" kaasajal peaaegu midagi harivat, pigem kasvatab inimestes egoismi, ükskõiksust, vihkamist ja vägivalda üksteise suhtes. Inimeste materiaalsete vajaduste rahuldamise ainus võimalus on loodusvarade kasutamine ehk üldistatud tootmisprotsess. Selle vajalik maht ja loodusvarade kasutamise intensiivsus sõltuvad inimeste arvust maakeral ja nende
annaabi.ee 
