Pöördenurga vektori suund määratakse kruvi reegliga kui kruvi pöördliikumise suund ühtib keha pöörlemise suunaga, siis kruvi kulgliikumise suund ühtib pöördenurga vektori suunaga. 9. Mida nimetatakse vabadeks telgedeks? Vaba telg on pöörlemistelg, mille suhtes keha osadele mõjuvad tsentrifugaaljõud on tasakaalus. Vaba telje suhtes on pöörlemine stabiilne (telje asend ruumis säilib). Vabad teljed lõikuvad keha massikeskmes. 10.Kas inertsimomendi muutmine antud töös muudab süsteemile mõjuvat jõumomenti? Muudab küll, nad on võrdelises seoses.
Klassikaline inertsiseadus võtab järgmise kuju: Keha liigub loomulikult senikaua, kuni teised kehad selle liikumist ei takista. Einstein sõnastas üldrelatiivsusprintsiibi: Kõik loodusseadused kehtivad ühtviisi kõikides taustsüsteemides. Sellest järeldub ka, et kõik liikumised on samaväärsed, ükskõik missugune on nende kiirendus. Tõus ja mõõn - Looded, neid põhjustab Kuu gravitatsioon Suur vaba keha liigub nii, et ta annulleerib vööra gravitatsioonivälja oma massikeskmes. Maa annulleerib kuu gravitatsioonivälja oma keskpunktis O. Punktis A on kuu gravitatsiooniväli suurem kui punktis O on. Seega punktis A jääb osa väljast annuleerimata. Punktis B on kuu gravitatsiooniväli väiksem kui punktis O. Seega Maa loomulik liikumine annuleerib Kuu gravitatsioonivälja punktis B rohkem kui teda on. Seetõttu tekib seal gravitatsioonijõud, mis on suunatud kuust eemale. Maa looded Kuul on põhjustanud selle, et Kuu tiirlemis- ja pöörlemisperioodid on võrdsustunud
Mida tähendab sekund ruudus? Kiirendus m/s m 2 s s näitab seda kui palju kiirus muutub ajaühikus, seega . Keha liikumise kirjeldamisel kasutatakse tavaliselt punktmassi mõistet. Punktmass on keha mudel, millel pole mõõtmeid, kuid on reaalse keha massiga võrdne mass ja see asub reaalse keha massikeskmes. Massikese on selline punkt, kuhu toetatult jääb keha tasakaalu. Korrapäraste kehade korral langeb massikese kokku geomeetrilise keskpunktiga. Teistel juhtudel tuleb see katseliselt leida, näiteks riputusmeetodil. Selleks tuleb keha nööri abil erinevatest punktidest üles riputada ja joonistada riputuspunktidest vertikaalsed sirged. Sirgete lõikepunkt annabki massikeskme asukoha. s↑t→ v↑t→ Newtoni seadused. Inerts ja inertsus. Resultantjõud. Newtoni II seaduse
Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. Mehaaniline töö pöördliikumisel on esitatav tööd tegeva jõumomendi ja pöördenurga korrutisena A=M. . Vaba telg on pöörlemistelg, mille suhtes keha osadele mõjuvad tsentrifugaaljõud on tasakaalus. Vaba telje suhtes on pöörlemine stabiilne (telje asend ruumis säilib). Vabad teljed lõikuvad keha massikeskmes. Keha massikeskmeks nimetatakse punkti, mille suhtes keha osade raskusjõudude momentide summa on alati null (jõumomendid on tasakaalus, keha raskusjõudude mõjul ei pöördu). Güroskoop on massiivne keha, mis suure nurkkiirusega pöörleb oma sümmeetriatelje ümber. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu
Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. Mehaaniline töö pöördliikumisel on esitatav tööd tegeva jõumomendi ja pöördenurga korrutisena A=M.. Vaba telg on pöörlemistelg, mille suhtes keha osadele mõjuvad tsentrifugaaljõud on tasakaalus. Vaba telje suhtes on pöörlemine stabiilne (telje asend ruumis säilib). Vabad teljed lõikuvad keha massikeskmes. Keha massikeskmeks nimetatakse punkti, mille suhtes keha osade raskusjõudude momentide summa on alati null (jõumomendid on tasakaalus, keha raskusjõudude mõjul ei pöördu). Güroskoop on massiivne keha, mis suure nurkkiirusega pöörleb oma sümmeetriatelje ümber. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu
kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti -jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. Mehaaniline töö pöördliikumisel on esitatav tööd tegeva jõumomendi ja pöördenurga korrutisena A=M. . Vaba telg on pöörlemistelg, mille suhtes keha osadele mõjuvad tsentrifugaaljõud on tasakaalus. Vaba telje suhtes on pöörlemine stabiilne (telje asend ruumis säilib). Vabad teljed lõikuvad keha massikeskmes. Keha massikeskmeks nimetatakse punkti, mille suhtes keha osade raskusjõudude momentide summa on alati null (jõumomendid on tasakaalus, keha raskusjõudude mõjul ei pöördu). Güroskoop on massiivne keha, mis suure nurkkiirusega pöörleb oma sümmeetriatelje ümber. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks
annaabi.ee 
