Maa raskusjõud Maa vastaskülgedel olevad inimesed seisavad üksteise suhtes pea alaspidi. Aga maailmaruumi nad ei kuku. Nad püsivad igal pool kindlalt Maa pinnal. See on sellepärast, et raskusjõud tõmbab kõiki kehi Maa keskpunkti poole. ,,Allapoole'' tähendab alati Maa keskme poole. Raskuskese Suurt ja kogukat eset, näiteks redelit on kõige parem kanda, toetades seda keskkohast. Redeli raskus tasakaalustub tema keskpunktis, mida nimetatakse raskuskeskmeks ja mis enamasti ühtib tema massikeskmega. Alt laieneva raske keha raskuskeha asetseb madalal, seepärast ei kuku selline keha kergesti ümber. · Isaac Newton · Inglise teadlane Isaac Newton (1643-1727) oli esimene, kes mõistis raskusjõu olemust. 1666. aastal, vaadates õuna kukkumist, mõtles ta, kas raskusjõud, mis sunnib õuna alati maapinnale kukkuma, on seesama jõud, mis hoiab Kuud orbiidil. See oli julge oletus ja kulus palju aastaid, enne kui ta suutis mõtte õigsust tõestada
Hõõrdejõu suund on alati vastupidine liikumise suunaga. Nr 13. Masskese ja raskuskese. Tasakaalu püsivus. Masskese on punk, milles lõikuvad kõik keha või kehade süsteemi kulgliikumist pühjustavate jõudude mõjusirged. Kui keha liigub kulgevalt, siis kehale rakendatud kõigi jõudude resultandi mõjusirge läbib keha massikeset. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. Raskusjõud ühtib massikeskmega. Tasakaalu püsivus on see, kui keha väiksemalgi kõrvalkaldumisel tasakaaluasendist toob sellele rakendatud jõudude resultant ta sellesse asendisse tagasi. Nr 14. Keha impulss. Jõuimpulss. Impulsi jäävuse seadus. Impulss on keha massi ja kiiruse korrutisega. Jõuimpulsiks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle mõjumisaja korrutisega. Impulsi jäävuse seadus: Kui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi
tasakaalus. 16. Sisejõudude määramine lõikemeetodil Eeldus = tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on ka tasakaalus; Järeldus = sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimus(t)est: EF(vektor)=0, Em(vektor)=0 ühendatud 17. Raskuskeskme mõiste. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. Raskuskese ühtib massikeskmega. 1) Kui kehal on sümmeetriline tasapind,siis raskuskese asub tasapinnal 2) Kui kehal on sümmeetriatelg,siis raskuskese asub tasapinnal. 18. Punktmassi liikumisseadus ja trajektoor Kogukiirendus on tangensiaalkiirenduse ja normaalnkiirenduse summa. Trajektoor on keha (punktmassi) liikumistee. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist, ringjoonelist ja kõverjoonelist liikumist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele. 19
n n ximi yimi i=1 i=1 xcn= Ycn= n n mi mi i=1 i=1 Kui osapiirkonnad S1,S2,...Sn väiksed langeb D massikese P ligikaudselt kokku massipunktide süsteemi P1, P2, ..., Pn massikeskmega Pcn. Siis saab leida kaudsed xc ja Yc Asendades kaudsetesse koordinaatidessevalemi mi ning saame koordinaadid: n n xi (Pi) Si yi (Pi) Si i=1 i=1 xc yc n n (Pi) Si (Pi) Si i=1 i=1 12
, zC = m z i i . 29. m m m Massikese 30. Kui iga punktmassi vabalangemiskiirendus on sama, siis G=mg ja Gi=mig 31. Need on massikeskme koordinaadid. Tehnika rakendustes ühtlase raskusvälja puhul raskuskese ühtib massikeskmega 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. Keha raskuskese 39. Vaatleme raskusväljas paiknevat homogeenset (ühtlast) keha, mille tihedus on r ja ruumala V. Siis keha mass on m=rV ja kaal G=mg=rVg. 40. Keha saab koordinaatpindadega jagada lõpmata väikesteks ruumelementideks dV, mille mass on dm=r dV ja kaal dG=r dV g. Neid elemente võib lugeda punktmasside süsteemiks, mille raskuskese on varem leitud 41
Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, k-keha jäikus ja l- teepikkus Hooke`seadus: Keha deformeerumisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga. F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega. Raskuskese on punkt mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultaadi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. 3.Kulgliikumise iseloomulikud parameetrid Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi st. läbivad samas ajaühikus sama teepikkuse. Kulgliikumine on jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. 4.Nihe. Nihke ja lõppkiiruse valemid
temperatuuridel, mis pole päris õige, kuid reaalsetes arvutustes tekkiv viga on väike. Ka ei ole ideaalse gaasi mudel päris järjekindel. Mitmest aatomist koosnevaid gaasimolekule (N 2, O2, H2O veeaur jne.) ei vaadelda punktmassidena, vaid aatomitest kui punktmassidest koosnevate jäikade mehhaaniliste süsteemidena. Selliste süsteemide massikese liigub kulgevalt, selle asukoha määramiseks on tarvis kolme ruumikoordinaati, kuid need süsteemid võivad ka pöörelda massikeskmega seotud taustsüsteemis ümber kõigi kolme koordinaattelje, seega on süsteemi asendi määramiseks vaja veel kolme pöördenurka selle taustsüsteemi telgede suhtes, seega on paljuaatomilisel ideaalse gaasi molekulil 6 vabaduseastet. Pöörleval süsteemil on ka kineetiline energia, ka pöörlemise vabaduseastmete kohta tuleb samuti 1/2R kilomoolsoojust. Kaheaatomiliste molekulide korral suunatakse üks
..(d) j =1 n m j y j =0 ...(e) j =1 n m j ( x 2j + y 2j ) = I s ...(f) j =1 Joon. 16. Seose (c) põhjal võrdub asendavate masside summa lüli tegeliku massiga, seoste (d) ja (e) alusel ühtib nende massikese lüli massikeskmega ja seos (f) näitab, et asendamise juures jääb muutumatuks masskeskme suhtes arvutatud massi inertsimoment. Staatilisel asendamisel piisab tingimuste (c), (d) ja (e) täitmisest. Et iga asendav mass on määratud kolme parameetriga (kaks koordinaati+massi väärtus), siis on kokku 3n parameetrit, mida seob 4 tingimust (c)...(f). Suvaliselt saab seega valida 3n-4 parameetrit. Ühel sirgel paiknevate punktide puhul on suvaliselt
annaabi.ee 
