probleemid. Ta täiendas oma väljaannet mõned kuud hiljem, milles märkis, et kuningas on ainult oma finantsseisu pärast mures ning on jätnud kõrvale rahva probleemid ja vajadused. Samal ajal ründas Marat neid, kes pakkusid Prantsusmaa eeskujuks välja Briti valitsussüsteemi. Charlotte Corday, kes ei toetanud Marat’ vaateid, vaid pooldas žirodiine mõrvas ta 13. juulil 1793. aastal arvates, et tappis koletise. Mõrva eest läks Corday giljotiini alla ja peagi hakkasid žirodiinide massihukkamised. Pärast J. P. Marat’ surma sai terrorism õige hoo sisse. Georges Jacques Danton George Danton oli prantsuse revolutsionäär ja elukutselt advokaat. Ta saavutas hiilgava kõnemehena suure populaarsuse ja juhtis pärast kuninga Louis XVI põgenemiskatset tema vastast liikumist. Esmalt tegi ta küll Robespierre’i ja Marat’ga koostööd, kuid hiljem mõistis ta nende hirmuvalitsemise hukka ja pooldas koostööd parempoolsetega
Prantsusmaal valitsusvastased mässud maha suruda. Seal torkas esmakordselt silma ka Napoleon Bonaparte, kes vallutas mässulise Touloni linna. Vendée ülestõusu aga lämmatada ei suudetud. 13. juulil 1793 tapeti aga üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor zirondiinineiu Charlotte Corday, kes uskus, et ta tapis koletise. Selle eest läks ta mõistagi giljotiini alla ning peagi hakkasid zirondiinide massihukkamised. Just peale Marat' surma sai terror õige hoo, justkui püüdes iga hinna eest kätte maksta ühe oma peamise looja surma eest. Jakobiinide poliitika terrori ajal Et terrorit efektiivistada, loodi 1793. aasta teisel poolel mitmeid uusi institutsioone, neist olulisemad olid Üldise Julgeoleku Komitee, mis muutus julgeoleku(ehk repressiiv)organiks, ning Rahvapäästekomitee, millest sai tegelik valitsus. Robespierre sai viimase etteotsa, esimeses tegi aga veriseid
klassivõitlust. Ansluss- austria okupeerimine Saksamaa poolt 1938 RAF-royal air Force, GB lennuvägi teises maailmasõjas võitles Luftwaffe-saksamaa lennuvägi Talvesõda-30.11.1939-12.03.1940 sõda Venemaa ja Soome vahel Barbarossa plaan-1940 Hitleri sõjaplaan NSV liidu vallutamiseks Kollaborant- kodanik, kes teeb koostööd riigi vaenlastega Holokaust- teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiid Katõni veresaun- NKVD poolt läbi viidud massihukkamised poola sõjavangide suhtes 1940 Majanduslikud olud I maailmasõja järel ning 1920. aastatel. -Majanduse kohanemisraskused -sotsiaalsed pinged -hüperinflatsioon, millel oli mõju kogu Euroopale -ebakindel olukord rahanduses -äärmusliikumiste tugevnemine -1920.aastate keskel majanduslik tõus -USA-s majandusbuum (soodsad laenud, rohke tarbimine, aktsiate massiline kokkuostmine) -inimeste elujärg hakkas Euroopas tänu saksamaa majanduse elavnemisele paranema
suruda. Seal torkas esmakordselt silma ka Napoleon Bonaparte, kes vallutas mässulise Touloni linna. Vendée ülestõusu aga lämmatada ei suudetud. 13. juulil 1793 tapeti aga üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor zirondiinineiu Charlotte Corday, kes uskus, et ta tapis koletise. Selle eest läks ta mõistagi giljotiini alla ning peagi hakkasid zirondiinide massihukkamised. Just peale Marat' surma sai terror õige hoo, justkui püüdes iga hinna eest kätte maksta ühe oma peamise looja surma eest. Jakobiinide poliitika terrori ajal Et terrorit efektiivistada, loodi 1793. aasta teisel poolel mitmeid uusi institutsioone, neist olulisemad olid Üldise Julgeoleku Komitee, mis muutus julgeoleku(ehk repressiiv)organiks, ning Rahvapäästekomitee, millest sai tegelik valitsus. Robespierre sai viimase etteotsa,
eraldus mõõdukam fraktsioon- nägid kuninga kukutamisega revolutsiooni lõppu. Liidriks Brissot. Rahvapäästekomitee ja Danton. Rahvapäästekomiteest sai tegelik valitsus. Revolutsiooniline tribunal. Jean Paul Marat tapmine (Charlotte Corday). 13.juuli 1793 tapeti üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor žirondiinineiu Charlotte Corday. Selle eest läks ta giljotiini alla ning peagi hakkasid žirondiide massihukkamised. just pärast Marat’ surma sai terror õige hoo. Revolutsiooniline kalender. ehk Prantsuse Vabariigi kalnder oli pärast rev. kasutusele võetud kalnder. Hakkas kehtima tagasiulatuvalt 22.sep 1792. Maximilien Robespierre ja Jakobiinide diktatuur. Pr.rev kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt oli tegu „revolutsioonlise tipuga“, kus viidi läbi reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas ka kõige verisem, julmeim periood,
Revolutsiooniline tribunal oli nö ajutine kohus, millel oli kohtust suurem võim. Revolutsiooniline tribunal võis kahte otsust teha- surma või süütu, aga enamus said ikka esimese. 13. juulil 1793 tapeti üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor zirondiinineiu Charlotte Corday, kes uskus, et ta tapis koletise. Selle eest läks ta mõistagi giljotiini alla ning peagi hakkasid zirondiinide massihukkamised. Just peale Marat' surma sai terror õige hoo, justkui püüdes iga hinna eest kätte maksta ühe oma peamise looja surma eest. Revolutsiooniline kalender. Ehk Prantsusmaa Vabariigi kalender oli pärast Prantsuse revolutsiooni kasutusele võetud kalender. Uus ajaarvamine, mis oli puhastatud kõigest religioossest ja rojalistlikust, võeti vastu 1793. aasta oktoobris ning see hakkas kehtima tagasiulatuvalt alates 22. septembrist 1792. Sel päeval kuulutati Prantsusmaa vabariigiks.[
annaabi.ee 
