monteerija. Filmile annab reaalsuse efekti juurde asjaolu, et kõik tegevus ongi filmitud Iraagis alates mägedest Iraagi põhjaosas kuni Babyloni kõrbedeni lõunas. Tegevus toimus läbi terve riigi, pakkudes vaatajale võimalust näha erinevate sotsiaalsete gruppide ja ühiskonnakihtide elu Iraagis. Enamasti ei olnud filmitud loodus ilus, masendavat meeleolu lõid lisaks veel Saddam Husseini reziimi ajal loodud massihauad, mi solid filmi keskseks teemaks. Filmi helilise poole eest kandis hoolt Kad Achouri. Põhiliselt on muusika selles filmis melanhoolne. Kuigi leidus ka üksikuid rõõmsaid hetki, kus kõlasid helgemad noodid, mängis siiski taustaks kurvameelne meloodia. Kuna filmis oli palju hetki, kus tegevus puudus, või inimesed lihtsalt vaatasid tühjusesse ja mõtisklesid, pidi muusika need kohad täitma, andmaks edasi tegelaste mõttemaailma ja tundeid.
• HÄVITATI PALJU KULTUURIVÄÄRTUSI (SUMER, BABÜLOONIA, ASSÜÜRIA). MUST ARHEOLOOGIA BALKAN • OLI JUGOSLAAVIA FSV: 6 LIIDUVABARIIKI • PEALINN: BELGRAD. SUURIM RAHVUS-SERBLASED. RIIGIJUHT JOSIP BROZ TITO • 90NDATEL 2 KODUSÕDA • ESIMESENA LÕI LAHKU SLOVEENIA(LÄÄNESTUNUD, AUSTRIA MÕJU. KATOLIIKLASED) • HORVAATIA- SUUR, TUGEV, USTAŠŠID • SUUR SÕDA • BOSNIA-HERTSOGOVIINA-MOSLEMID • GENOTSIID. HOLLANDI RAHUVALVAJAD. SREBRENICA. MASSIHAUAD. • SLOBODAN MILOŠEVIC- ANTI KOHTU ALLA HAAGIS • NATO SEKKUS • TÄNASEKS ON 6 RIIKI: SERBIA, SLOVEENIA, HORVAATIA, BOSNIA-HERTSOGOVIINA, MAKEDOONIA, TŠERNOGOORIA(MONTENEGRO) • KOSOVO- ELAVAD ALBAANLASED, KUULUTAS END ISESEISVAKS • VOJVODINA- UNGARLASED • FYROM- VARASEM JUGOSLAAVIA VABARIIK MAKEDOONIA POSTSOTIALISTLIKUD MAAD • ENDINE NSVL, IDA-EUROOPA MAAD • PALJU PROBLEEME: 1) MAJANDUSLIKUD, MAHAJÄÄMUS LÄÄNEST 2) REFORME 3) VALITSUSPROBLEEMID 4) KURITEGEVUS
meetoditel. Neilt eemaldati kõik väärtuslik, mis neil oli enne hukkamist. Holokausti tagajärjel hukkus umbes 12 miljonit inimest. 7. Katõni veresaun 5. märtsil 1940. aastal hukati suur osa Poola sõjaväe ja intelligentsist, kes oli vangi võetud Poolalt okupeeritud aladelt. Seda tehti Katõni küla (tänapäeva Venemaa) lähedal metsas, kus tapeti umbes 22500 inimest (esialgne käsk oli 25700). Välja tuli see palju hiljem, sest NSVL süüdistas selle korraldamises Saksamaad, kes oli massihauad vahepeal avastaanud. Goebbels on kirjutanud pärast seda, kui olid Katõnist taandunud, enda päevikusse (tõlkige ise, kui huvitab) "Unfortunately we have had to give up Katyn. The Bolsheviks undoubtedly will soon 'find' that we shot 12,000 Polish officers. That episode is one that is going to cause us quite a little trouble in the future. The Soviets are undoubtedly going to make it their business to discover as many mass graves as possible and then blame it on us."
2009. aasta veebruaris algaski kohtuprotsess, kus mõistetakse kohut viie punaste khmeeride juhi üle. Punaste khmeeride reziimi jälgi säilitab praegu arvukalt memoriaale ja genotsiidimuuseume. Tähtsaim on neist Tuol Slengi genotsiidimuuseum reziimi ajal vangilaagriks muudetud keskkool, millest liikus läbi ligi 17 000 inimest, kellest enamik hukati. Pealinna Phnom Penhi lähedal asuv Choeung Eki genotsiidikeskus on loodud kohale, kus asuvad punaste khmeeride käe all hukkunute massihauad. Kambodza kodusõda Kambodza kodusõda oli konflikt Kambodza Kommunistliku Partei (tuntud kui Punased khmeerid) ja nende liitlase Vietnami Demokraatliku Vabariigi (Põhja-Vietnam) ja Rahvuslik Lõuna-Vietnami Vabastamise Frondi (NLF), mis oli suunatud Kambodza valitsuse jõudude vastu (pärast 1970 oktoobrit Khmeeri Vabariik), mida toetasid Ameerika Ühendriigid ja Vietnami Vabariik (Lõuna-Vietnam) aastatel 19671975. Seda kodusõda peetakse üheks
NL tungis Ida-Poola 17 sept. Ühe kuuga alistati Poola. See oli seotud MRP-ga. NL poliitikaks poola orjastamine, kõrgkoolide sulgemine, haritlaskonna hävitamine, sunnitöö. 43' Ülestõus Warssavi getos (19 aprill). Oli üsna heroiline, kuid lootusetu juutide poolt. Sellele järgnes massiline inimeste koonduslaagritesse saatmine (Treblinka ja Auschwitz). 450 000 inimesest, kes olid väiksesse getosse surutud jäi ellu vaid vaevalt 300. 43' avastasid Sakslased Katõni massihauad (4000 maha lastud Poola ohvitseri). Poola eksiilvalitsus nõuab asja uurimist, mille peale tühistab Moskva Poola-NL 41' loodud lepingu ja loob diplomaatilised suhted Poola Rahvusliku Vabastamise Komiteega (Lublini komitee) 44' Warssavi ülestõus natside vastu 1. august (Armia Krajowa). Kaks kuud kestis, aga suruti jõuga maha. Kättemaksuaktsioonina hävitati terve linn põhimõtteliselt. 45' Poola "vabastati" Punaarmee poolt. Londonis eksiilis olnud valitsus tuleb tagasi, aga domineerima