Nende soovituslik kasutusiga ulatub keskmiselt 2500 lüpsini, olenedes lüpsi- ja pesemisreziimist ning materjali omadustest. Nisakumm paikneb metallist hülsi sees selliselt, et altpoolt väljaulatuv osa võib olla ühtlasi lühikeseks piimavoolikuks. Hülsi ülaservast välja ulatuva nisakummi suudmeosas on nisaava, kuhu nisa lüpsi ajaks paigutatakse. Hülsile liibub nisakumm ülaosa manseti survel Joonis: Nisakann töös, A- massaazitakt, B- imemistakt, 1- ülakamber, 2- mansett, 3- hülss, 4- vahekamber, 5- nisakumm, 6- imikamber, 7- lühikese vaakumvooliku kinnitusotsik, 8- nisakummi paksend, 9- õhu liikumissuund Pulsaator ja pulsatsioon Kõige enam on levinud pneumaatilised pulsaatorid, mis on ehituselt lihtsad ja töökindlad. Selliste pulsaatorite tööorganiks on klapp, mille paneb tööle töökambrisse siseneva või sealt välja imetava õhu rõhk.
elastsuse, tuleb välja vahetada iga 6kuu järel) ja lühikesest piima- ning vaakumvoolikust, kollektorist(ühendab lühikesed piima-ja vaakumvoolikud pika vaakumvooliku ja pika piimavoolikuga. Sees on piimakamber, kuhu piimavoolikutes koguneb piim), pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist (võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel vaakumi või lasta sinna välisõhku) Talitlus- Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks: 1) imemistakt 2) massaazitakt 3) puhketakt . Põhiliseks tööorganiks on nisakannud. 42. torusselüpsiseade- lehma all piim läheb otse torudesse ja sealt jahutusseadeldisse kannulüps - piim lüpstakse väiksesse nõusse ja siis kallatakse suuremasse 43. Lüpsiplatsid- 1) Paigalseisvad:* Kalasaba- kaherealine lüpsmine koos lehmade grupiviisilise liikumisega. Koridorplats- lehmad seisavad üksteise järel individuaalsulgudes. *Polügoon- on neli kalasaba platsi taolist rida, mis paiknevad rombikujuliselt ümber lüpsja
lõppemisel nisade küljest ära võtta. Kollektori ülaosas on jagaja, mis on ühendatud vaakumvoolikutega. Jagaja kambris on vaheldumisi välisõhk või vaakum. Pulsaator võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel tekitada vaakum või lasta sinna välisõhku. Seda nimetatakse vahelduvvaakumiks. Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi nisakannu vahekambrisse välisõhku või tekitab vaakumi
küljest ära võtta. Kollektori ülaosas on jagaja, mis on ühendatud vaakumvoolikutega. Jagaja kambris on vaheldumisi välisõhk või vaakum. Pulsaator võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel tekitada vaakum või lasta sinna välisõhku. Seda nimetatakse vahelduvvaakumiks. Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi nisakannu vahekambrisse välisõhku või tekitab vaakumi.
54 VEISEKASVATUS Pulsaator võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel tekitada vaakum või lasta sinna välisõhku. Seda nimetatakse vahelduvvaakumiks. Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadi talitlus Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. Need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum).
annaabi.ee 
