Selle hoiaku ilmekateks näideteks on oma õigustest loobumine, orjameelsus ja lömitav lojaalsus. Samuti ka jumaldav, alandlik või teeniv armastus. Sadistlikud kalduvused on vähem teadvustatud. Tihtipeale võib sadistlik suhtumine olla maskeeritud, isegi deklareeritud headuse ja teiste eest hoolitsemisega. Sadism on masohhismiga sümbiootiliselt seotud: kumbki osapool vajab eluliselt teist. Sadisti jõud ja kindlustunne põhinevad tema valitseval positsioonil, masohhisti allaheitmisel. Mõni sadist enda meelest koguni armastab alandatud ja valitsetut, olgu see siis abikaasa, sekspartner, laps, sõber, alluv, kerjus või koer. Ta võib neile anda kõike peale ühe õiguse olla vaba ja sõltumatu. Masohhist püüab end kaotada, otsekui lahustuda millestki ülemast, tähtsamast (pere, kompanii, partei, kamp, klann). Sadist võib sisimas mõelda, et teda ajendab näiteks kohusetunne või püüd päästa, riiki, firmat, perekonna au, ausa mehe nime
Väliselt ta matkib peremees, kuid tema käitumist juhivad madalad instinktid, ahnus ja naudinguiha. Novelli teises pooles saab ahvist ohjeldamatu alkohoolik. Joonud tühjaks kõik ankrud, leiab ahv kinnikeevitatud metallkasti ning tahab selle lahti võtta. Ahv usub, et kastis on viin. Ta tõstis kasti üles ja viskas vastu põrandat. Kuuldus hirmus plahvatus ja leek tõusis laeni. Huhuu lendas vastu üht ja Popi vastu teist seina. Nõnda lõpeb lugu sadisti ja masohhisti suhetest. Popi oli liiga vana, et ahvile vastu hakata. Pealegi oli ta harjunud kedagi austama ja kartma. Nii ta alluski sadistile ilma mõtlemata, ilma vastuhakuta. Tähtsaks teguriks oli ka see, et vahel käis ahv väljas ja tõi süüa, mõnikord isegi liha. Tuglas räägib ka alistuvast orjameelsusest, mis tuleneb nii kristlusest kui rahva ajaloolisest põlvilisurumisest, aga võib-olla tuleneb ka inimloomusest. 1920
paheline priiskav nauding sõdade ja ohustatud eksistentsi kaasnähtus. Esimese maailmasõja ajal loodud novellides põimub see teema tapmiste ja katastroofide teemaga. "Maailma lõpus". Noor meremees satub hiiglasneiu armukesena üleinimlike naudingute pöörisesse ja tapab kindlast hukust pääsemiseks oma täitmatu partneri. "Popi ja Huhuu". Taksikoer Popi ja ahv Huhuu on jäänud hea Isanda kodunt lahkumise järel omapead. Lihtsustatult öeldes on tedemist sadisti ja masohhisti suhtega. Huhuu terroriseerib Popit. Ahvib ehk matkib inimest. Põhiliselt siiski lõhub, raiskab ja reostab. Eriti eemaletõukavad on tema söömiskombed. Novelli teises pooles saab Huhuust ohjeldamatu alkohoolik. Joonud tühjaks kõik ankrud,leiab ta kinnikeevitatud metallkasti ning asub tegutsema ilmses usus, et kastis on viin. "Taevased ratsanikud". Vana türklane teenib raha tänavatel ahvi tantsitamisega. Vilepuhujaks on alaarenenud poiss nimega Bova
,,Pagulasaastaid"). Novellide põhiteemad: õuduselamused ja võikad juhtumid, katastroofid, katastroofitunded; ohjeldamatu lõbujanu, paheline priiskav nauding. ,,Maailma lõpus" noor meremees satub hiiglasneiu armukesena üleinimlike naudingute pöörisesse ja tapab kindlast hukust pääsemiseks oma täitmatu partneri. ,,Popi ja Huhuu" taksikoera ja ahvi sadisti ja masohhisti suhe. ,,Taevased ratsanikud" vana türklane ahviga tänaval raha teenimas. Alaarenenud poiss Bova puhub pilli. Ühel ööl kägistab Bova türklase, võtab tema raha ja naudib elu. Hommikuks raha otsas, tuleb tagasi, magab edasi. Ahv matkib poissi tapab ta. Teise maailmasõja ajal kirjutas: ,,Käsu Hansu noorus": põhjasõda on laastanud Eesti maa ja hävitanud rahvast piirini, kus selle eksistents võib lakata
annaabi.ee 
