klassi ja kasti sotsiaalne struktuur määrab osasaamise võimu ja rikkuste jaotumisest. Sellistes ühiskondades moodustavad eliidi näiteks firmajuhid, kes on saanud oma koha, mitte saavutuste ja pädevuse tõttu, vaid perekonna positsiooni MASKULIINSUS-FEMINIINSUS (HOFSTEDE): orienteeritus saavutustele või hoolitsusele Hofstede järgi domineerivad mõnedes kultuurides mehelikud ning teistes naiselikud väärtushinnangud. Maskuliinsemad kultuurid on pigem soojema kliimaga aladel ja feminiinsemad külmema kliimaga aladel. mehelikke" väärtushinnanguid, milleks on saavutused ja ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste ja naiste rollide vahel. Madala maskuliinsusindeksiga e feminiinsetele väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine, hoolitsus. Sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ning üldiselt ollakse vähem karjäärile orienteeritud kui maskuliinsetes kultuurides.
erinevused. Kui põhilised väärtushinnangud on samad ja ka käitumine vastab nendele väärtushinnangutele, siis on ka kergem kohaneda. *Mida paremini on inimene omas kodus toime tulnud teiste inimestega, seda kergemini tuleb ta üldjuhul toime ka teises kultuuris. 50. KULTUURIDIMENSIOONID. MASKULIINSUS-FEMINIINSUS (G.HOFSTEDE´I JÄRGI). Hofstede järgi domineerivad mõnedes kultuurides mehelikud ning teistes naiselikud väärtushinnangud. Maskuliinsemad kultuurid on pigem soojema kliimaga aladel (ekvaatori lähistel) ja feminiinsemad külmema kliimaga aladel. Kõrge maskuliinsusindeksiga kultuurid omavad Hofstede järgi "mehelikke" väärtushinnanguid, milleks on saavutused ja ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste ja naiste rollide vahel. Madala maskuliinsusindeksiga kultuurid, mis Hofstede järgi kuuluvad feminiinsete hulka, on rohkem orienteeritud "feminiinsetele" väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine, hoolitsus
ebavõrdsust; 3) ebakindluse tõrjumine -ebamäärasuse pelgamine ja vajadus formaalsete reeglite järele; 4) maskuliinsus/feminiinsus: "maskuliinsus" rõhutas pealekäivust ja karjäär, "feminiinsus" rõhutas elukvaliteeti, suhteid ja toetust. Maskuliinsus ja feminiinsus: orienteeritus saavutustele või hoolitsusele Hofstede järgi domineerivad mõnedes kultuurides mehelikud ning teistes naiselikud väärtushinnangud. Maskuliinsemad kultuurid on pigem soojema kliimaga aladel (ekvaatori lähistel) ja feminiinsemad külmema kliimaga aladel (Hofstede 1991: 79-107; vt ka Pajupuu 2000). Kõrge maskuliinsusindeksiga kultuurid omavad Hofstede järgi "mehelikke" väärtushinnanguid, milleks on saavutused ja ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste ja naiste rollide vahel. Madala maskuliinsusindeksiga kultuurid, mis Hofstede järgi kuuluvad feminiinsete hulka, on rohkem
· ebakindluse tõrjumine -ebamäärasuse pelgamine ja vajadus formaalsete reeglite järele; · maskuliinsus/feminiinsus: "maskuliinsus" rõhutas pealekäivust ja karjäär, "feminiinsus" rõhutas elukvaliteeti, suhteid ja toetust. 41 Hofstede järgi domineerivad mõnedes kultuurides mehelikud ning teistes naiselikud väärtushinnangud. Maskuliinsemad kultuurid on pigem soojema kliimaga aladel (ekvaatori lähistel) ja feminiinsemad külmema kliimaga aladel. Kõrge maskuliinsusindeksiga kultuurid omavad Hofstede järgi "mehelikke" väärtushinnanguid, milleks on saavutused ja ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste ja naiste rollide vahel. Madala maskuliinsusindeksiga kultuurid, mis Hofstede järgi kuuluvad feminiinsete hulka, on rohkem
annaabi.ee 
