Tema kollektsioonid ei ole kunagi ülepakutud, need mõjuvad puhta ja loomulikuna. Arvan, et ta toob välja ja rõhutab naise isiksust ning loomulikku ilu. Ivo Nikkolo, moest Moemõtteid intervjuudest, mida Ivo Nikkolo (51) on aastate jooksul Postimees Extrale ja Arterile andnud: «Olen Itaalia disainikoolkonna austaja. Seda iseloomustab küllalt lihtne vorm. Läbilõikeid ja muid detaile ma väga ei armasta. Ka romantilised asjad mulle ei istu. Aga naistemoes meeldib mulle maskuliinsem joon, pükskostüüm näiteks.» «Sellist inimest, kes ei oleks moega seotud, pole olemas. Ühed tarbivad moodi teadlikult, teised alateadlikult. Alasti ei käi ju keegi ringi.» «Suurem kunst on rõivast müüa kui luua ehk kunst ongi luua sellist asja, mida inimesed ihkavad.» «Tänaval paneb inimesele järele vaatama ikka stiilsus ja hea maitse. Kogu komplekt. Rõiva väljakandmisoskus. Ka eneseuhkus, olek, hoiak, rüht. See kuulub asja juurde ja on ehk tähtsamgi kui riietus
feminiinsete hulka, on rohkem orienteeritud "feminiinsetele" väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine, hoolitsus. Sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ning üldiselt ollakse vähem karjäärile orienteeritud kui maskuliinsetes kultuurides. Hofstede järgi on kõige feminiinsemateks maadeks Soome (maskuliinsuse indeks 26), edasi Taani (16), Holland (14), Norra (8) ja Rootsi (5) kui kõige feminiinsem maa. Enamik Euroopa maid on siiski maskuliinsed - kõige maskuliinsem on Austria (79), järgneb Itaalia (70), `Sveits (70), Iiri (68) ja Suurbritannia (66). Kohati on seda dimensiooni nimetatud ka nii et ühel pool on ennast kehtestavad/materialistlikud kultuurid kus meeste ja naiste rollid on väga täpselt ära määratud ja teisel pool on need kus põhirõhk on asetatud murele teiste inimeste pärast ja elu kvaliteedile. Aasia kultuurides on esindatud oma töökultuuri poolest nii feminiinsed kui maskuliinsed kultuurid
orienteeritud "feminiinsetele" väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine, hoolitsus. Sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ning üldiselt ollakse vähem karjäärile orienteeritud kui maskuliinsetes kultuurides (Hofstede 1991:81-82) . Hofstede järgi on kõige feminiinsemateks maadeks Soome (maskuliinsuse indeks 26), edasi Taani (16), Holland (14), Norra (8) ja Rootsi (5) kui kõige feminiinsem maa. Enamik Euroopa maid on siiski maskuliinsed - kõige maskuliinsem on Austria (79), järgneb Itaalia (70), `Sveits (70), Iiri (68) ja Suurbritannia (66). Kohati on seda dimensiooni nimetatud ka nii et ühel pool on ennast kehtestavad/materialistlikud kultuurid kus meeste ja naiste rollid on väga täpselt ära määratud ja teisel pool on need kus põhirõhk on asetatud murele teiste inimeste pärast ja elu kvaliteedile. Aasia kultuurides on esindatud oma töökultuuri poolest nii feminiinsed kui maskuliinsed kultuurid.
orienteeritud "feminiinsetele" väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine, hoolitsus. Sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ning üldiselt ollakse vähem karjäärile orienteeritud kui maskuliinsetes kultuurides. Hofstede järgi on kõige feminiinsemateks maadeks Soome (maskuliinsuse indeks 26), edasi Taani (16), Holland (14), Norra (8) ja Rootsi (5) kui kõige feminiinsem maa. Enamik Euroopa maid on siiski maskuliinsed - kõige maskuliinsem on Austria (79), järgneb Itaalia (70), `Sveits (70), Iiri (68) ja Suurbritannia (66). Kohati on seda dimensiooni nimetatud ka nii et ühel pool on ennast kehtestavad/materialistlikud kultuurid kus meeste ja naiste rollid on väga täpselt ära määratud ja teisel pool on need kus põhirõhk on asetatud murele teiste inimeste pärast ja elu kvaliteedile. Aasia kultuurides on esindatud oma töökultuuri poolest nii feminiinsed kui maskuliinsed kultuurid
annaabi.ee 
