(Kellele? Millele? Kus? Kuhu?) Bei, zu, nach, von, aus, mit, ausser, helfen, gratulieren, danken. Genitiv Des / en (s) Des / en (s) Der / er Der / en Wessen? (Kelle, mille oma?) Während, statt, wegen, trotz. *Nom, Akk : an, auf, über, vor, zwischen, hinter, neben, in, unter. *Riigid ja Ametid on ilma artiklita! *Eesliide lahtamatu: be, ver, er, ge, ent, emp, zu. *keit, heit, ung lõpuga sõnad Femi, er lõpuga Masku. *Zu ei kasutata lauses modaalverbidele (mögen, möchte, wollen, dürfen, können, sollen, müssen), meeltega tajuvate (sehen, hören), liikumist väljendavate tegusõnade (fahren, kommen) puhul, ajavormides, tegusõna werden, bleiben, helfen, lassen. *Als ühekordse tegevuse puhul minevikus, muudel juhtudel wenn. *Alle fallen müssen sein. *Võrdlusastmete reegel: /er/ am.. sten der/die/das.. ste *viel/mehr/am meisten palju.
kaudu. Tähendus: - abstraktne: süsteemi tähendus - konkreetne: - kõneleja tähendus - kuulaja tähendus Tähenduse uurimine: 1. komponentanalüüs: sõna tuleb juppideks võtta ja tähendus antakse sõna osadega edasi. Meil on teatud komponendid ehk tähenduse osad. Tunnuste alusel saame mõisteid defineerida. Komponendid ei saa olla universaalsed, kuna on probleeme märkimisega (+ - 0): Elus inimene masku- täis- liinne kasv. inimene + + 0 0 mees + + + + naine + + - + poiss + + + - tüdruk + + - - eesel + - 0 0 puder - - ? ? Eesel mitteinimene, kes pole täiskasvanu
Eelmiste valitsejate poolt era kätesse antud mõisate tagasi võtmine. Tõi kaasa aadlike suure vastuhaku eriti liivimaal. Majanduslike huvide kahjustamine. Seaduslike õiguste rikkumine. Rootsi riigipäeva otsused ei kehti siin ilma maapäeva kinnituseta. 1682a andis rootsi riigipäev kõik volitused reduktsiooniks kunningale. Mõisadest liivimaal 80 eestimaal 54 ja saaremaal 30% . tagasivõetud mõisad anti tavaliselt rendile endistele omanikele. Maksid rootsile rendi masku. Johan reinhold patkul maa nõunik kes tõusis reduktsiooni ajal liivimaa aadli juhiks. 1694 andis stokholmis mässu õhutamise pärast kohtusse. Mõisteti surma kuid põgenes välismaale ja tegutses elulõpuni rootsi võimu õõnestamisega. Talurahva olukord. Erinevalt rootsi talupoegadest kes olid vabad ja isegist riigipäeval esindatud. Säilis eestis sunnismaisus. 1645 kinnitas eestimaa kuberner. Gustav oxenstierna põhja eesti pärisorjuse.mõisniku maale elama asunud vaba talupoeg
See ei tähenda mui- dugi, et meeste ja naiste väärtushinnangud päriselt kokku langeksid. Maskuliinse kultuuri naiste väärtushinnangud on veidi pehmemad kui meeste omad. Feminiinse kultuuri meeste väärtushinnangud veidi karmimad kui naiste omad. St maskuliinse maa naised ei pea oma kultuuri nii maskuliinseks kui mehed ja feminiinse maa mehed ei pea oma kultuuri nii feminiinseks kui sealsed naised. Enamiku majandusteadlaste arvates ei korreleeru masku- liinsus riigi majandusliku heaoluga: on rikkaid ja vaeseid maskuliinseid maid, nagu ka rikkaid ja vaeseid feminiinseid maid. Esimese kultuurikogemuse saab laps peres. Maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui ka tüdrukud mõtlema mehelikult, st olema auahned ja võitlusvõimelised ning samas mõistma, millist käitumist oodatakse poistelt, millist tüdrukutelt. Lapsed hindavad julgust ja vaprust. 82
annaabi.ee 
