Avastatuks saamine — tegevus on suunatud vaatajale. Tunneme, et meid on “avastatud”, interaktiivne strateegia. (nt. snaiper sihib kaadrisse) Subjektiivne kaamera — tajume inimest kaamera taga, kaamera on asetatud näiteks õlale või enda ette. Objektiivne kaamera — me ei taju inimest, kes filmib. Kaadrisuhete muutmine: • Raami lõikamine, visuaalne väli. (nt. lõigatakse pildist mingid omadused, inimest näidatakse osaliselt) • Maskihaldus ehk loomulik maskimine — pildiväljas on miski oluline, esile tuuakse pildisiseste horisontaalidega jne. • Mitteloomulik maskimine — digitaalselt lisatud raamid (nt. mustad kolmnurgad piiravad pildivälja) 1. Esmane liikumine — liigub objekt kaamera ees, loomulik liikumine. 2. Teisane liikumine — kaamera liikumine, objekt ise on paigal. Pole tegelikkuses esinev liikumine, on manipulatsioon, looja sekkumine. 3
(128x128). · Coregistration mõlema skaneeringu jaoks peavad olema kooskõlastatud uuringuparameetrid (kihi positsioon, lahutusvõime, kihi paksus). · Funktsionaalsel kujutisel pole anatoomilisi detaile, mille järgi orienteeruda + EPI artefaktid. · Käsitsi liitmine, suht raske ja mahukas töö. Statistilise kaardi arvutamine · Anatoomilise teabe kasutamine Aju segmenteerimine ja maskimine Piirdutakse vaid hallaine vokslitega ROI kasutamine saab katsete (vokslite) hulka oluliselt vähendada (100 000 -> 50 000) Funktsionaalne seotus Mida otsime ? · Vaatame hallainet · Spontansed madal sageduslikud signalid vahemikus 0.01-0.1 Hz · seed-based analysis (GLM) Valime ROI ja sidume (correlate) keskmise BOLD signaali aja skaalas vokslites valitud ROIs ülejäänud vokslitega ajus · ICA, PICA
.........................................................................................93 08 - Photoshop - Selekteerimise tööriistad (Ülesanne 5)...........................96 Ülesanne 5...............................................................................................115 09 - Photoshop - Keerulisem selekteerimine (Ülesanne 6).......................131 Ülesanne 6...............................................................................................146 10 - Photoshop - Maskimine (Ülesanne 7)................................................150 Ülesanne 7...............................................................................................158 11 - Photoshop - Pildi väänamine (Ülesanne 8)........................................175 Ülesanne 8...............................................................................................185 12 - Photoshop - Töötamine tekstiga (Ülesanne 9)...................................188 Ülesanne 9.....................
53. Tüüpilised vektorkäsud. Vektor-vektor operatsioon (operatsioon kahe vektormuutuja vahel, tulemiks on samuti vektor); vektor-skalaar operatsioon (operatsioon vektor- ja skalaarmuutuja vahel, tulemiks on vektor); vektor-mälu operatsioon (vektorregistri laadimine või vektorregistri sisu salvestamine mällu); vektor reduktsioon (operatsioon vektormuutujal, mille tulemusena saadakse skalaarmuutuja); maskimine (käsk, mida kasutatakse vektorkäskude tingimuslikul töötlemisel. Protsessoris olevasse maskiregistrisse (MR) salvestatud maskivektori järkude väärtused määravad vektoroperandi need elemendid, mis osalevad antud vektoroperatsioonis). 54. Vektoriseeritud programmi töötlusaeg. T – programmi summaarne töötlusaeg Ts – programmi skalaarse osa töötlusaeg Tv – programmi vektoriseeritud osa töötlusaeg x – programmi vektoriseerituse aste 55
Tüüpilised vektorkäsud 1. Vektor-vektor operatsioon – operatsioon kahe vektormuutuja vahel, tulemiks on samuti vektor; 2. Vektor-skalaar operatsioon – operatsioon vektor- ja skalaarmuutuja vahel, tulemiks on vektor; 3. Vektor-mälu operatsioon – vektorregistri laadimine või vektorregistri sisu salvestamine mällu. 4. Vektori reduktsioon – operatsioon vektormuutujal, mille tulemusena saadakse skalaarmuutuja; 5. Maskimine – käsk, mida kasutatakse vektorkäskude tingimuslikul töötlemisel. Protsessoris olevasse maskiregistrisse (MR) salvestatud maskivektori järkude väärtused määravad vektoroperandi need elemendid, mis osalevad antud vektoroperatsioonis. 54. Vektoriseeritud programmi töötlusaeg. Vektoriseeritavus – programmi või programmi segmendi omadus, mis võimaldab samaaegselt läbi viia operatsioone erinevate andmeüksustega. 157-158 ül + valemid 55
Ajadiagrammilt on näha, et jõudeolukorras on puhver tühi ning signaal BF madal. Töötsükkel algab andmete väljastusega arvutist väratisse kirjutussignaali WR toimel. Viimase langeva frondiga (kirjutamise lõppedes) viiakse signaal BF kõrgeks. Vastuvõtja vastab sellele. Signaali lõppemisel tühjendatakse puhver ning antakse välja katkestussignaal, mille abil teatatakse arvutile, et järjekordne andmesaadetis on väljastatud ning alustada võib uut väljastustsüklit. Maskimine. Katkestussignaali maskimiseks on juhtsõnast eraldatud üks bitt (joonis 2.33). Selle biti väärtuse järgi lubatakse või ei lubata trigeril INTT registreeritud katkestussignaal värati väljundisse. S INTT & INT R X Juhtsõna register Maski defineeriv järk
annaabi.ee 
