Purpurpunane tähendas närvilisust ja ärrituvust, oranz kavalust, kollane põdurust jms. Maskikuju olenes näidendiliikidest. Komöödiates kasutati koomilist väljendust, mis kutsus esile naeru. Tagöödiate puhul kujutati melanhoolsust (kurbust) lauba kohale vormitud eendidega (etteulatuva osaga). Mõned maskid oli aga kahepoolsed ühelt poolt rahuliku, teiselt poolt vihase ilmega. Olid ka fantastilised näokatted herilased, konnad jne. Lisaks eelnevalt loetletud eelistele esines maskidel üks puudus. Nimelt tegid nad võimatuks näoilme kasutamise teksti ilmekustamisel. Seega tuleb tõdeda, et tänapäeval kõrgelt hinnatud miimika polnud rakendatav antiikses teatris. Kõik sõltus vaid näitleja sõnadest ja häälest, mis kostsid paremini tänu suuavadele ning resonaatoritele. Kuna lava asus publikust suhteliselt kaugel, siis tagumistel ridadel istuva vaatjaskonna nägemuse soodustamiseks kasutati nn koturne. Need olid poole
omadest, nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge,kaunilt kujundatud kivimüüriga.Roomlastele polnud teater nõnda tähtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised. Etendati lõbusaid teoseid, pööramata tähelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas õhus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. Näidend koosnes näitlejate dialoogidel, maskidel ning zestidel, mida täiendasid laulupartiid Roomlaste lõbustused- Suurimat huvi tunti Kaarikute võiduajamiste ning gladiaatorite võitluste suhtes. Gladiaatorid võitlesid suurtes ringikujulistes hoonetes amfiteatrites. Võitlus toimus elu ja surma peale, kusjuures kaotaja elu üle otsustas publik. Gladiaatorid võitlesid nii metsloomadega kui ka omavahel kahevõitluse näol. Sel juhul oli ühel võitlejal kaitseks kiiver, kilp, rinnakaitse ning mõõk, teisel võrk ja terav kolmhark
vaimu". Sumi kaitseb oma maad, vett ja loomi. Sumi on suur Paraolümpiamängude fänn. Sumi hobideks on mäesuusatamine ja lendamine üle rannikul asuvate mägede. Transformeerumine on küllaltki tavapärane Vaikse ookeani loodekalda Esimeste Rahvuste kunstis ja legendides. Transformeerumine esindab sidet ja sugulust inimeste, loomade ja vaimude maailma vahel. Tapjavaal, karu ja kõuelind on kujutatud rahvuslikel maskidel, tootemitel ja muudel kunstivormidel. Tapjavaal valvab merd, karu taas kannab endas tugevust ja sõprust. Kõuelindu peetakse Kanadas ebaloomulikest olenditest kõige võimsamaks. Quatchi on noor lumeinimene, kes pärineb müstilistest Kanada metsadest. Quatchi võib olla küll suur ja kohmakas, kuid tema suurimaks unistuseks on saada maailmakuulsaks jäähoki väravavahiks. Õnneks keegi ei kahtle selle õnnestumises, kuna tema pühendumus unistuse täitmisel on väga suur
Lemmikteemaks oli ka rumal ja sõnakuulmatu ori. Esialgsetes näidendites esines koor (10-15 inimest) ja üks näitleja, hiljem tuli näitlejaid juurde aga kooril oli ikka oma oluline roll. Etendus oli justkui kahekõne näitleja ja koori vahel. Näitlejad kandsid tegelaste meeleolu edasiandmiseks maske ja olid alati mehed. Maskid olid iga näidendi tegelase jaoks erinevad, et vaatajal oleks lihtsam neid ära tunda. Maskidel olid suured suuavad, et hääl kaugele ära kostaks. Mõnikord olid need kahepoolsed : ühelt poolt rahuliku ja teiselt poolt vihase ilmega. Sellest ajast on pärit tänapäevani teatri sümboolikana kasutatav nuttev ja naerev mask.
riigitruudese põhendamiseks. Teater Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Roomlastele polnud teater nõnda tähtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised. Etendati lõbusaid teoseid, pööramata tähelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas õhus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. Näidend koosnes näitlejate dialoogidel, maskidel ning zestidel, mida täiendasid laulupartiid (aariad). Näitlejad ei olnud kuulsad ning Rooma hilisemal ajal hakati etendustes kasutama ka naisnäitlejaid. Mida aeg edasi, seda labasemaks ja lihtsamaks etendused läksid. Kõige kuulsam rooma näitekirjanik oli Plautus. Tema näidendid kujutasid endast kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandausi. Ka näideindite tegelased olid kreeklased, aga et nad etendasid igapäevasest elust hästi teadaolevaid tüüpe, siis võis
kümne aasta turul olnud Ingli Pai ning eestlaste seas väga populaarne looduskosmeetika bränd Joik. Samuti on konkurentide seas ka teisi uusi tulijaid nagu Vestige Verdanti ning Eesti kõige tuntum näonahahoolduse bränd Domina Elegans. (Patrik, P. (2015), Nuusi) 2.2. TurBliss’i konkurentsieelised TurBliss’i sihtgrupiks on kliendid, kellel on nahaga probleeme. (Adamson, T. (2015), Äripäev) Suur osa konkurentide toodangust on mõeldud hoolitsevate toodetena, kuid TurBlissi maskidel on ka ravivad toimeained. Unikaalseid orgaanilisi happeid sisaldav põhjamaine turbamask on ainulaadne kogu maailmas. Turvas toimib tõhusa kortsuvastase hooldusena, ravib probleemset nahka, leevendab aknet ja psoriaasi, kiirendab naha ainevahetust, ergutab, elustab nahka. Toodete unikaalne koostisaine aitab nahal loomulikult uueneda ning tooted sobivad inimestele igas vanuses. Lisaks on tooted 100% looduslikud. 2.3. TurBliss’i edasised plaanid
toimivad ühtaegu nii ähvardusena, saates välja needust ja halba jõudu, kui ka kaitsjana oma omaniku suhtes. Kongodel on rohkesti enam või vähem püha staatusega olmeesemeid: skeptreid, kärbsepiitsu, trumme, piipe jne. Pended elavad Kwilu piirkonnast idas ja Kasaist läänes. Loango jõgi jagab pendede asuala kaheks. Skulptuur on selle hõimu juures haruldane nähtus, seevastu kiududest punutud või puust maskidel on pendede ühiskonnas täita oluline osa. Neid maske on kolme tüüpi: mingangid, mbujad ja giphogod. Esimesi kasutatakse eelkõige esivanemate kultuse talitustel ja pealiku trooniõnnistamise tseremooniatel, teisi noorukite initsiatsiooniga seonduvalt, kolmandad on pealikute maskid. Samu maske esineb ka vähendatud kujul; neid puust või elevandiluust valmistatud väikemaske nimetatakse ikhokodeks ja kantakse kaelas Lobi rituaalsed puuskulptuurid Lassie külas. Ghana 2003.
maailmakorda ja kuidas kituda nii, et see ei phjustaks jumalate pahameelt ja kannatusi endale ning tervele linnale. Roomlastele polnud teater nnda thtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite vitlused ja hobuste viduajamised. Etendati lbusaid teoseid, pramata thelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas hus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. Nidend koosnes nitlejate dialoogidel, maskidel ning estidel, mida tiendasid laulupartiid (aariad). Nitlejad ei olnud kuulsad ning Rooma hilisemal ajal hakati etendustes kasutama ka naisnitlejaid. Mida aeg edasi, seda labasemaks ja lihtsamaks etendused lksid. Rooma teatrid erinesid kreeka omadest: nad ehitati mitte mekljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud krge, kaunilt kujundatud kivimriga. Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. vaatajatele pakuti surevat kunsti
annaabi.ee 
