madalaveelistes osades. · Homaari kaal võib ulatuda kuni 6 kilogrammini. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (2) · Krabid jõevähi sugulased, kes on ovaalse kujuga. · Nende keha peamise osa moodustab tugeva ja laia kilbiga kaetud pearindmik. · Soojades meredes elavad ämblikkrabid, kes on kõige suuremad omalaadsete hulgas. · Nende väljasirutatud jäsemetega loomade pikkus võib ulatuda 4 meetrini. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (3) · Vähid on osavad maskeerujad. · Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, mis on heaks kaitseks vähi õrnale kehale. · Paljud krabiliigid istutavad oma pearindmiku kilbile vees elavate käsnade tükikesi. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (4) · Kõik vähid ei ole suured näiteks sõudikud ja vesikirbud on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. · Kuivatatult müüakse neid akvaariumikaladele toiduks. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (5)
kitiinkoorikut vahetama (see jääb kitsaks). Seda nähtust nimetatakse kestumiseks. Me ei tohi püüda väikseid vähke (neil pole veel järglasi) ega vähke, kes kannavad mune. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus Eesti suurim vähk on jõevähk (umbes 20 cm.). Krabid on jõevähi sugulased, kuid sabata. Kõige suuremad krabid on ämblikkrabid. Nende pikkus võib olla kuni 4 meetrit, kui jäsemed on välja sirutatud. Vähid on osavad maskeerujad, näiteks erakvähk poeb tagurpidi tühja teokoja sisse, et kaitsta oma õrna tagapoolt. Kõige pisemad vähid on vesikirp ja sõudik, hulgakesi saavad nad elada veetilgas. Keldrikakandid on maismaal elavad vähid. Mere rannikuvees on üsna harilik merikilk ja mageveekogudes on väga arvukas vesikakand. Kokkuvõtteks võib öelda, et vähid on väga erinevad kõige suuremad vähid on kuni 80 cm. pikad, väiksemad alla ühe millimeetri. Jõevähi peamised ohuallikad Eestis
Väikesed hõljuvad vähikesed moodustavad suure osa veekogude loomhõljumist. Nad filtrivad vett ja on omakorda toiduks suurematele loomadele (nt: ainuõõsed ja kalamaimud), ka inimestele toiduks (nt: Jõevähid, homaarid, langustid ja krevetid). 6. Too näiteid erinvatest vähkidest. Jõevähk, homaar, langust, Hiina villkäppkrabi, taskukrabi, erakvähk, tõruvähk, sõudik, vesikirp, keldrikakand ja krevetid. 7. Millised on vähkide kaitsekohastumused? Vähid on osavad maskeerujad. Näiteks: Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, paljud krabiliigid istutavad oma pearindmiku kilbile vees elevate käsnakeste tükikesi, mis kasvatab krabi keha pinnale kolooniat. 8. Iseloomusta ristämbliku sise- ja välisehitust. Siseehitus: Ämbliku närvisüsteem on koondunud peamiselt pearindmikusse. Peaaju on väike. Erituselnuditeks on tal eritustorukesed, mis asuvad tagakehas. Sooltoru on lühike ning
kohtades. Homaari kaal võib ulatuda kuni 9 kilogrammini. Vähkide sugulased on sabata, ovaalse kujuga krabid. Nende keha peamise osa moodustab tugeva ja laia kilbiga kaetud pearindmik. Jalad on pikemad ning tugevamad kui jõevähiomad. Krabidel on sõrad nii enesekaitseks kui ka saagi haaramiseks. Läänemere randadele eksib harva ära mõni villkäppkrabi. Soojades meredes elavad ämblikkrabid, kelle väljasirutatud jalgadega keha pikkus ulatub 4 meetrini. Vähid on osavad maskeerujad. Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, mis ta tagakeha kaitseb. Paljud krabiliigid istutavad oma kilbile vees elavate käsnade tükikesi, mis kasvavad kolooniateks ja hiljem katavad tervet koda. Nii maskeerununa võib krabi julgemini ringi liikuda. Vähkidel on ka väiksemaid sugulasi nagu vesikirp ja aerjalaline, kes kuuluvad planktonite hulka. Nad on mõne millimeetri suurused ja söövad vees
Isendi suhtelist sobivust antud keskkonnatingimustega mõõdab isendi kohasus ehk fitness (mõnikord kasutatakse ka terminit "adaptiivsus" (adaptiveness). Eelnevast tuleneb, et looduslik valik on paratamatult suunatud isendite kohasuse maksimiseerimisele. Valdavalt headest sõudjatest koosnevad paatkonnad tulevad reeglina võitjaks. Looduslik valik soosib isendeid, mis sisaldavad peamiselt häid ja üksteisega sobivaid geene. Ühed loomad on osavad jahipidajad, teised kavalad maskeerujad, kolmandad kiired jooksjad. Igaüks on omamoodi "maksimalist". Kuid parim variant on olla ühtaegu osav jahipidaja, kaval maskeeruja ja kiire jooksja. Seda evolutsioonilist maksimiseerimisprotsessi nimetatakse ka kohastumiseks. Mingit tunnust, omadust või omaduste kompleksi, mis suurendab isendi kohasust, nimetatakse kohastumuseks ehk adaptatsiooniks. Geeni mõistest käitumisökoloogias Esimeses peatükis on juba mainitud geeni mõiste eritähenduslikkust eri teadusharude
annaabi.ee 
