igal aastaajal. Sensor on 11 cm pikk väike toruke, mis kinnitatakse raja servas oleva puu või ehitise külge ning suunatakse risti rajaga. Sensor võib olla paigutatud nii horisontaalasendis kui ka viltuselt, olles suunatud rajale nurga all ülevalt alla vaatavana. Kuna oluline on vaid rajale suunatud sensoriava mittekaetus, siis tihti kaetakse kinnitatud sensoritoruke ümbritseva pinnaga sarnaneva maskeeriva teibiga, jättes katmata vaid rajale suunatud sensori ava. Taolise teipimise eesmärgiks on võimaliku vandalismi vältimine. Sensori tegevusulatus on 6 meetrit. Sensor on meetrise kaabliga ühendatud väikese kastikesega, mis salvestab andmeid ning kus asub toiteallikas. Kastike on oma suuruselt võrreldav tavalise audiokassetiga: 11 x 7 x 3 cm. Toiteallikana kasutatakse kolme tavalist AA suuruses patareid, mis kestavad seadmes kuni kolm aastat. Patareide tühjaks saamine ei hävita
s.t. kuidas need mõjutavad ajus eksisteerivat teadvust ). Kuid peame seejuures arvestama seda, et mitte ükski nendest seostest ei anna meile teada teadvuse olemusest, selle tekkimisest ajus ja ka seda, et kus teadvus ajus tegelikult täpselt asub. Näiteks üldiselt on arvatud seda, et teadvustamiseks on vajalik just prefrontaalne korteks. Sellepärast, et sellise ajupiirkonna kahjustamise korral võtab inimesel rohkem ajakulu eesmärkobjekti ja maskeeriva stiimuli vahel, et teadvustada eesmärkobjekti samasuguselt nagu ilma nimetatud ajupiirkonna kahjustumise korral. See tähendab ka seda, et kui kahjustub inimese prefrontaalne korteks, siis toimuvad muutused teadvustamises. Kuid sellest hoolimata ei saa prefrontaalne korteks olla teadvuse jaoks tarvilik, sest aju prefrontaalse korteksi töö on unenägude ajal üsna pidurtatud. Väikeaju ja basaalganglionite blokeerimise korral ei juhtu isiku teadvusega midagi
Need aju trikid on nii veenvad, et katseinimesed ei usu, et need trikid loob tegelikult aju ise. Teadvuse olemust virtuaalreaalsusena lahkame pikemalt aga juba järgmises peatükis, kuid ennem vaatame seda, et kus teadvus ajus üldse asetseda võib. 1.3 Teadvuse areaal ajus Üldiselt on arvatud seda, et teadvustamiseks on vajalik just prefrontaalne korteks. Sellepärast, et sellise ajupiirkonna kahjustamise korral võtab inimesel rohkem ajakulu eesmärkobjekti ja maskeeriva stiimuli vahel, et teadvustada eesmärkobjekti samasuguselt nagu ilma nimetatud ajupiirkonna kahjustumise korral. See tähendab ka seda, et kui kahjustub inimese prefrontaalne korteks, siis toimuvad muutused teadvustamises. Kuid sellest hoolimata ei saa prefrontaalne korteks olla teadvuse jaoks tarvilik, sest aju prefrontaalse korteksi töö on unenägude ajal üsna pidurtatud. Kui aga blokeerida inimese ajust väikeaju ja basaalganglioneid, siis isiku teadvusega ei juhtu midagi
t. kuidas need mõjutavad ajus eksisteerivat teadvust ). Kuid peame seejuures arvestama seda, et mitte ükski nendest seostest ei anna meile teada teadvuse olemusest, selle tekkimisest ajus ja ka seda, et kus teadvus ajus tegelikult täpselt asub. Näiteks üldiselt on arvatud seda, et teadvustamiseks on vajalik just prefrontaalne korteks. Sellepärast, et sellise ajupiirkonna kahjustamise korral võtab inimesel rohkem ajakulu eesmärkobjekti ja maskeeriva stiimuli vahel, et teadvustada eesmärkobjekti samasuguselt nagu ilma nimetatud ajupiirkonna kahjustumise korral. See tähendab ka seda, et kui kahjustub inimese prefrontaalne korteks, siis toimuvad muutused teadvustamises. Kuid sellest hoolimata ei saa prefrontaalne korteks olla teadvuse jaoks tarvilik, sest aju prefrontaalse korteksi töö on unenägude ajal üsna pidurtatud. Väikeaju ja basaalganglionite blokeerimise korral ei juhtu isiku teadvusega midagi
annaabi.ee 
