Samamoodi on 1990-ndatel põlatud pinnalist sisutut vormi, mis võib teenida kas kommertshuve (Ühispank jne.) või mõnda ideoloogilist programmi (Mitterandi Grand Projets). Jean Baudrillard, kelle teooriatest lähtus paljus ka Eesti väljapanek, on sarnastel ajenditel kirjeldanud estetiseerituse ja vaatemängu kõikjalolu, "reaalsuse perversiooni ja maskeerimist", kus kõike hinnatakse vaid välimuse järgi ja algupärast või tõelist asendab simulatsioon. Situatsionistide-aegsest "äärelinna ostukeskusest liiguti kesklinna kultuurikeskusesse, millest oli nüüdseks saanud lõputult ümbertöödeldavate kaupadega hüpermarket".[iii]
,,hekteülesvõtte",see tekib printsiibil ,,asja tuum enne ja detailid pärast" Tähenduste ja tuumakuse eest hoolitseb ajukoore eesosa,detailide eest ajukoore tagaosa,kvaale esindavate draiverneuronite aktiivsust moduleerivad eest taha (tagasi) suunatud mõjud ning retikulaarformatsioonist ja taalamusest ülesse suunadut mõjud.Tähelepanu ei võrdu teadvus Maskeerimine on kui ühe objekti tajumist häiritakse teise objektiga Maskeerimist saab esile kutsuda mitmel moel (pattern-,metakontrast,shine-trough) Objektitaju kontekstitundlikkus ilmeb ka ajuprotsessides:konteksti alusel eeldatavast objektist erinev objekt hakkab esile kutsuma vastuseid ajukoore piirkonas,mis tavaliselt vastutab eeldatava objekti tunnuste kodeeerimise eest Ülerahvastusefekt Liikumistaju: · Reaalse liikumise taju (jälgimine,möödumine,Reichardt)
Selline pertseptiivne jaotamine mõjutab oluliselt tajutavat: Üliõpilane ütles õppejõud on loll Figuur (kujutis) ja foon on tajupildi jaotuse tulemused. Pöörduvad kujutised on tajureeglitele halvasti vastavad pildid. Vaadeldava maailma objektide seas toimub pertseptiivne grupeerimine (pertseptiivse organiseerituse loomine). Selle põhimõtte oskuslik arvestamine võimaldab luua peitepilte ja korraldada maskeerimist (nt. sõjalistel eesmärkidel). 2.4.1. Gestaltpsühholoogia Max Wertheimer (1880 - 1943) oli peamine gestaltpsühholoogia tajumise seaduspärasuste tuletaja. (Gestalt = kujund) Pertseptiivse organiseerituse gestaldiseadused on järgmised: (1) lähedus, (2) sarnasus, (3) hea jätkuvus, (4) suletus, (5) lihtsus. Mõnikord lisatakse neile (6) sümmeetria ja (7) kujundi eristamine foonist. Lähedus: (Ajaliselt ja ruumiliselt) lähestikku asuvaid objekte grupeeritakse tajus koos esinevaiks.
1835 New York Heraldi, mis sai kiiresti edukaks. Ameerika omapäraks oli see, et ajalehti oli tuhandeid (19. saj lõpul u 20 000) ja nendega oli lihtsam suhelda reklaamiagentuuride kaudu. Hakati läbi viima ka auditooriumiuuringuid, et reklaam jõuaks sihtrühmadeni. Reklaamide paiknemine lehes sai suureks probleemiks: taheti, et reklaam oleks nähtaval ja tõsistele uudistele võimalikult lähedal. See muutis ajalehtede väljanägemist. Tihti tuli ette reklaamide maskeerimist uudisteks, samuti kaubamärkide mainimist uudistes. Äriga seonduv muutis ajalehtede toimimist ja uudiseid üldiselt, muutus toimetuste töökorraldus. Hakati korraldama meediasündmusi ja reporterite ülesandeks sai lugude otsimine. Ka mujal maailmas, ennekõike Euroopas tingisid ühiskondlikud muutused - kirjaoskuse levimine ja urbaniseerumine, industrialiseerumine ja ühiskonna demokratiseerumine - uusi vajadusi. Inglismaale oli iseloomulik, et 1855-61
annaabi.ee 
