LISADA: 1Mis mõjutab rõivaste ja jalatsite nõudlust ja seega ka vastavate tööstusharude toodangut/arengut? Inimeste sissetulek, mood, sugu, traditsioonid. 1Kuidas on infotehnoloogia mõjutanud tekstiili- ja rõivatööstust? Tooteid võimalik reklaamida ja turustada. Toodete disainimine arvuti vahendusel. Ettevõtete omavaheline kommunikatsioon. Toodete müük. Mastootmises saab arvutile anda käskluse, millist lõiget vaja on ja masinda teevad selle järgi vastavad lõiked. Arvepidamine, pangandus.
Töötlevas tööstuses valdavad põllumajandussaadusi töötlevad väikeettevõtted, tegutseb ka ehitusmaterjali- (tsemendi-), mööbli-, tekstiili- ja jalatsitööstuse ettevõtteid. Raudteid Rwandas ei ole, maanteid on umbes 10 00km , neist kõvakettelisi 10%. Kivu järvel sõidetakse väikelaevadega. Kigali lähedal on rahvusvaheline lennujaam. Rwanda peamised väljaveokaubad on kohv, tee, loomanahad ja kassiteriit, tähtsaimad sisseveokaubad on toiduained, masinda, nafatsaadused ja ehitusmaterjalid. Sissevedu ületab väljaveo (2005. aastal veeti kaupu sisse 243 mln ja välja 98 mln dollari eest). Tähtsaim sisseveomaa on Kenya (2005. aasta impordi väärtusest 24%), järgnevad Uganda (6%) ja Belgia (5%), välja veetakse kaupu kõige rohkem Saksamaale (2005.aasta ekspordi väärtusest 11%) vähem Hiinasse (6,5%) ja Belgiasse (4,5%). Kiiresti arenev majandusharu on turism. 2005. Aastal külastas Rwandat 142 000 turisti. 6.
Sellele järgnevad kartul, jalatsid, betoon ja mitmesugused muud toormed. Viimaste hulka kuuluvad vase-,raua- ja kroomimaak, marmor ning kips neid kõiki saab ammutada Küprose kaevandustes. Lisaks sellele eksporditakse ka puuviljakonserve, veini, juurvilja ja oliiviõli. Enamus sellistest kaupadest saadetakse Suurbritanniasse, Kreekasse ja mitmesse Araabia riiki. Tähtsamaiks impordiartiklid on toiduained, nafta ja naftatooted ning masinda ja keemiakaubad. Põhilised tarnijad on Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Kreeka ja ka Itaalia. 8.2. Tööstus Suurte linnade veerde on koondunud Küprose tööstusettevõtted. Nendes töödeldakse saare olulisemaid põllusaadusi: oliividest pressitakse õli, puu- ja juurviljadest tehakse konserve, valmistatakse mahla ja veini. Väiksemas ulatuses valmistatakse rõivaid, tekstiili- ja nahatooteid. See toimub tavaliselt linnalähedastes tehastes
Külvikord (viljavaheldus), mullaharimine, külv jne. Tuleb valida optimaalne vastavalt ettevõtte tootmissuunale ja põllumuldadele. Täppisviljeluse rakendamisel tuleb tunda põldude saagipotensiaali , kasutades mitmesuguseid mõõteriistu saadakse üha enam teavet oma põldude kohta. Kuigi täppisviljeluse eesmärgiks on tootmiskulude vähendamine, saagi kvaliteedi tõstmine ja kasumi suurendamine, on tema tasuvus problemaatiline, kuna vastavad masinda, seadmed ja mõõtetehnika kasutamine eeldab suurt investeeringut. Uuringud on näidanud et säästlik tehnoloogia tagab : väetiste kokkuhoiu, taimekaitsevahendite kokkuhoiu, seemnete kokkuhoiu, teravilja ja rapsi tootmiskukud ja omahind väheneb , suureneb teravilja proteiinisisaldus. Täppisviljelus on perspektiivikas suurtes tootmisüksustes, kus on vahelduv mullastik, samas ei ole ka seadmete ost jõukohane alla 500ha suurusele põllumajandusettevõttele. Tavaviljelus
osade kaupa ülekandmist valmistatavasse toodangusse. Amortisatsiooni arvutamiseks on omad kindlad reeglid ja nendega te puutute lähemalt kokku raamatupidamise kursusel. Üldine põhimõte oleks selline, et 20 põhivara, mille moodustavad suuremad ja kallimad varad nagu näiteks hooned, masinda ja seadmed jne. amortiseeritakse pikema perioodi jooksul ja odavamad varad kantakse üldjuhul kohe kuluks. 1.30 Kulukõverad lühi - ja pikal perioodil. Kulukõveraid vaadeldakse funktsioonina toodangu mahust kuna mistahes tootmismahu saavutamiseks vajalikud summaarsed kulud sõltuvad oluliselt tootmiseks vajalike sisendite kogusest ja samuti ka sisendite hindadest. Kulukõvera analüüsil eeldatakse, et ettevõte ei saa tasuta ühtegi tootmise sisendit. Samal ajal on aga kõik